Vihane lugeja: viie mudilasega kontserdile tulnud ema rikkus kõikide kohalviibijate elamuse!
Käisin eelmisel nädalal Jüris kuulamas, kuidas Lepland, Padar ja Vabarna esitavad lugusid naistest. Sättisin end istuma võimalikult ette seatud toolidel, minust üle vahekäigu oli aga naine, kel kaasas ema ning viis, justnimelt VIIS, last vanuses 3-11 umbes. Mujale istuda ka ei olnud enam. Enne kontserdi algust saalisid lapsed koos teiste põnnidega treppidest üles-alla, püüdsid leida tegevust, kuid ma poleks kunagi arvanud, et nad seda ka kontserdi ajal teevad, sest sa ei tooks ju ometi kontserdile lapsi, kes seal käituda ei oska, arvasin ma.
Mul oli kahju emast, endast ja kõigist, kes läheduses olid sunnitud poolteist tundi saalis viibima, sest see, mis toimus, rikkus kogu elamuse kõigi jaoks. Kokku vaevu kaks minutit sai ta nautida esinemist, sest pisim põnn tema süles hakkas valimatult vehkima ja rahmima, ema takistas ta jooksupääsu jalga ette pannes, kratist õhku tõstes ja telefonimänguga lõbustades, laps röökis aga pea kogu aja kui ratta peal, togis eesolevat istet ja ukerdas õdede-vendade vahel. Tema tegevusi saatis muidugi lakkamatu kisajonn. Emal ka kannatus katkes ning ta lahkus lapsega saalist, misjärel teised lapsed aga valimatult ja teisi segavalt ringi sebima hakkasid. Kui ema naasis, möödus vaevu kolm minutit ning kogu trall kordus taas, nii et Tanel Padar lavaltki nalja vahele suskas lausa ”…ja üks kisav laps”, sest häiriv ei olnud see vaiksemal hetkel mitte vaid publikule, vaid ka esinejaile.
Ma ei kahtle et see ema oleks saanud suurema elamuse, kui oleks viiest põnnist vaid vanima poisi, kes huviga kuulata püüdis, kaasa võtnud ning ülejäänute piletiraha eest lapsehoidja endale palganud.
Siit küsimus emadele: mida te mõtlete, kui oma lastekarja täiskasvanutele mõeldud kontserdile viite???
