Ühelt teepervelt teisele kisub paela otsas suur peni, kolm last ukerdavad ebamäärastes suundades ja uhked papa ning mamma laiutavad mõnuga keset kergliiklusteed Vahva soovitusena kõlaks nüüd, et lase aga rattakella. Kas ka koerale ja imikutele? Ma tõesti ei saa aru, mis toimub jalakäijatega, kui nende varbad kergliiklusteed puudutavad. Momentaalne aju äravool kuskile paremasse kohta? Ega avalikul kõnniteel, mis on pooleks ratturtitega märgistuse kohaselt, ei peagi ju kellegagi peale oma lemmikloomade ja pisikeste pudinate arvestama. Kui rattur, rulluisutaja või jooksja soovivad mööduda, siis küll nad saavad seda teha läbi kraavi või kasutades sõiduteed. Peaasi, et perekonnal piknik keset spordirada pidamata ei jääks!

Ühe hoiatava märkusena lapsevanematele toon välja juhtumise umbes 7-aastase tüdrukuga. Tuterdas kenasti oma tõukerattaga minu jalgratta liikumissuuna ees, kuni otsustas nagu välk selgest taevast, et tema teeb nüüd kauni kaarega tagasipöörde. Tema kaunis kaar oleks EMOs lõppenud, kuna vanema silmad piilusid ilmselt nutitelefoni ning oma tütrele ei olnud ta õpetanud, et enne kogu kergliiklustee sulgemist oma manöövriga on üsna nutikas ka selja taha vaadata. Nutikaks sai sel hetkel heal juhul pidada vaid ettevaatamatu tüdruku ema mobiiltelefoni. Kõik muu antud olukorras oli häirivalt arrogantne ja süüdimatu.