Videotöötluseks sobiv arvuti

 (112)

Puhkusereiside aeg hakkab kätte jõudma. Kaasa võetakse digifotoaparaat ja viimasel ajal ühe enam ka digivideokaamera. DVD-kirjutajate ja DVD-toorikute hinnad on langenud tasemele, mis regulaarselt reisida armastavatele inimestele taskukohased peaksid olema. Seega kasvab ka vajadus sellise arvuti järgi, mis salvestatut töödelda ja talletada võimaldaks

Arvutil peaksid olema USB liides digifotoaparaadi ja FireWire liides digivideokaamera ühendamiseks. Kui soovitakse videot analoogkaamerast või videomakilt sisestada, siis on vaja VIVO (Video In Video Out) liidestega sisemist videokaarti või välist videohõiveseadet, mis võimaldaks pildi sobivasse vormingusse (nt MPEG 2) konverteerida ja arvuti kõvakettale salvestada. Kõvaketas peaks olema piisavalt mahukas (nt 120GB) ja muidugi peaks arvutil ka DVD-kirjutaja olema. Ühest vormingust teise konverteerimine eeldab piisava jõudlusega protsessorit. Riistvara kõrval on vaja ka sobivat tarkvara.

Kõik vajalik on olemas Apple’i arvutitel. Kasutada võiks ka suurema kõvaketta ja DVD-kirjutajaga sülearvutit, kuna neil on FireWire liides põhikomplektis. Et need aga kallid on, siis piirdume siin PC arvutite vaatlemisega.

Kõige odavamalt saab hakkama, tellides mõnelt Eesti arvutivalmistajalt sobiva arvuti, sest tüüpkomplektid enamasti videotöötluseks ei sobi (puudub DVD-kirjutaja, FireWire liides või midagi muud). Protsessor võiks olla AMD Athlon 64 2800+, emaplaat selline, mis toetab nende protsessorite cool&quiet tehnoloogiat (väikese koormuse korral vähendatakse taktsagedus kuni 800MHz-ni ja ventilaatorimüra väheneb), ning millel on FireWire liides. Arvutivalmistajad eelistavad enamasti odavamaid emaplaate, millel FireWire liides puudub. Müra vähendamiseks peaks arvutikorpuses olema eriti vaikne toiteplokk ja vaikne süsteemiventilaator. Videokaart peaks olema VIVO liidestega ja sellega peaks kaasas olema videohõiveks vajalik tarkvara. Kaaluda võiks nt mõnd ATI All-In-Wonder videokaarti, mis muuhulgas ka teleprogramme vaadata ja salvestada lubavad. Optiliseks seadmeks tuleks valida DVD-kirjutaja, millega on tavaliselt kaasas tarkvara DVD-plaatide koostamiseks (MyDVD, Nero 6 jm).

Tarkvara vajaks pikemat käsitlust. Seepärast piirdun siin vaid Windows XP koosseisus olevatele vahenditele viitamisele. Digifotoaparaadist saab pilte kõvakettale kirjutada ja neid sealt vaadata, printida või CD-paadile salvestada (mis on märksa odavam) operatsioonisüsteemi vahenditega. Võib muidugi kasutada ka fotoaparaadi või printeriga kaasa antavat tarkvara. Põhjalikumaks pilditöötluseks võib kasutada tasuta tarkvara GIMP. Koduvideote tegemiseks on Windows XP koosseisus Movie Maker 2. Selle abil saab muuta videolõikude pikkust ja järjestust, lisada üleminekuid, teksti või muusikat jne. Kes vajab paremaid vahendeid, peaks kõigepealt katsetama optilise seadmega kaasa antud tarkvaraga (nt Pinnacle Studio) ja vajaduse korral hankima mõne tõhusama, tasulise videotöötlusprogrammi.

Kui pildi- või videotöötlus tehtud, salvestame tulemuse CD- või DVD-plaadile. Salvestatut saab vaadata arvutis, videopildi võib saata telerisse või salvestatud plaati vaadata suurel teleriekraanil kodukinokompleksi kuuluva DivX/DVD-pleieri abil. Viimane eeldab, et plaadile salvestatu on pleieri jaoks sobivas vormingus. Arvuti kasutamine digitaalseks pildi- ja videotöötluseks aitab raha kokku hoida. Kirjutage oma kogemustest.