"See väide ei vasta tõele. Peopiltidega anonüümkiri jõudis välisministeeriumisse samal ajal kui Eesti ajakirjandusväljaannetesse, sealhulgas Delfisse."

Paet möönab, et ministeeriumisse jõudis sel suvel enne kurikuulsat peopildikirja kaks muud Harry Lahteina tegevust puudutanud kaebust.

"Need viitasid sellele, et Eesi viisasid oleks Valgevenes justkui teistmoodi kui kord ette näeb ehk siis nende eest lisa makstes."

Nende kirjade tõttu alustati välisministeeriumis 12. augustil ametkondlikku juurdlust. Seega käis Lahteina suhtes ametkondlik juurdlus juba 24. augustil, mil saabusid kõmulised peopildid.

"Me ei tuvastanud ühtegi fakti, mis oleks tõestanud, et Eesti viisasid oleks väljastatud ebaseaduslikult," nendib Paet.

Kas Eesti riik on hakanud pärast Lahteina skandaali diplomaate kuidagi teistmoodi instrueerima ning millise sõnaga Paet Valgevenes asjuriga toimunut lõpuks iseloomustab, seda vaata juba siit: