Liiklusseadusest tulenev põhireegel ütleb, et juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

Väga loogiline, aga kuidas hinnata, kas sa peatudes täpselt sel kohal teisi sõidukeid ega jalakäijaid ei takistaks?

Seaduses on kirjas, et asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba.

Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.

LOE LISAKS:

Veel räägib LS sellest, et asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Siin järgneb veel hulk erisusi, mida igaüks liiklusseadusest ise vaadata saab.

Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal.

Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ning pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.

Sõidukit ei tohi peatada:

  1. kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba;
  2. raudteeülesõidukohal;
  3. trammiteel või sellele lähemal kui üks meeter;
  4. silla, estakaadi või viadukti peal ja all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
  5. kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
  6. ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;
  7. kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri;
  8. D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või ühissõidukipeatuse teekattemärgisel, nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 meetrit bussi- või trollipeatuse ja taksopeatuse liiklusmärgile, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust;
  9. lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
  10. kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest;
  11. sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
  12. haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata;
  13. eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga lubatud juhtudel;
  14. lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;
  15. ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohal. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul sõidukit peatada ja parkida ristmikku otse läbival teel seal mittejätkuva tee vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend;
  16. kauba laadimiseks aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada.
  17. sõidukit ei tohi peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil

Parkida ei tohi:

  1. kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;
  2. kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab;
  3. sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit;
  4. teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
  5. väljaspool asulat peatee eesõigusmärgiga tähistatud tee sõiduteel;
  6. aeglustus- ja kiirendusrajal;
  7. kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada;
  8. kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Kas peatumine või parkimine?

Tavalise inimese jaoks on peatumine ajutine seisma jäämine. Parkimine on sõiduki püsivamalt seisma paigutamine ja tavaliselt ka sõiduki juurest lahkumine. Ajalist piiri siin arusaamas ei ole ja ajalist piiri ei sätesta ka liiklusseadus.

Seaduse definitsioonid võivad tekitada segadust. Liiklusseaduse mõttes on tavaarusaama kohane peatumine hoopiski parkimine - näiteks suitsupausiks, kojameeste puhastamiseks, aknapesuvedeliku lisamiseks, sirutuspausiks või mis iganes muul põhjusel peatumine ei olegi peatumine, sest need tegevused ei ole seotud inimeste ega veoste laadimisega.

Peatumine on ettekavatsetud seisma jäämine, mis on vajalik reisijate või veose laadimiseks. Kõik, mis kestab kauem kui kellegi autost välja laskmine või veose laadimine, on parkimine. Tõlgendusruum on suur, aga jätame selle mõtte praegu siia paika, vaatame parkimisega seonduvaid reegleid, aga tuleme mõttega päris maailma. Ühte tavalisse südatalvisesse liiklussituatsiooni.

Väga on vaja peatuda

Sõidad lumetormis Tallinnast Tartu poole. Pime, libe, tihe liiklus. Kojamehed on jääs ja ei pühi korralikult, aknapesuvedelik on otsas ja ilmselt on ka tagatuled nähtamatuks tuisanud. Olukord muutub talumatuks ja on vaja KOHE peatuda.

Valgel ajal lubab liiklusseadus peatuda tee parempoolsel serval või võimalikult selle lähedal. Tee servas on sügav lumi ja kohe selle kõrval lumevall, peatumine praktikas võimatu. Valges võiks põhimõtteliselt peatuda ka sõidurajal, tõmmates võimalikult paremale.

Aga väljas on pime. Pimeda ajal tohib LS kohaselt maantee ääres peatuda ainult parklas või puhkekohas. Järgmise parklani on 10 kilomeetrit, aken läbi ei paista ja olukord on kehv.

Olukord nagu hädakaitsel

Praktikas LS reeglid siinkohal kedagi väga ei huvita - jäädakse seisma, sest vaja on. Ja tegelikult õige ka, sest enamasti võiks reeglitest lähtuda, aga kui olukord sunnib, siis tuleb ikka valida ohutum lahendus.

Kui edasi sõitmine on ohtlik, siis tuleb sõiduk esimesel võimalusel peatada (tavainimese mõttes) ja oht kõrvaldada. Liikliusseaduse mõistes tuleb teha hädapeatamine. Hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu.

Kui kojamehed on jääs ega puhasta akent või sai klaasipesuvedelik otsa ja soppa lendab, siis on sõidu jätkamine ohtlik ja ohu kõrvaldamiseks tuleb teha hädapeatus. Kuid see ei tähenda, et täielik anarhia kuidagi õigustatud oleks. Sisse tuleb lülitada kaine mõtlemine ja loogika. Ja ohutuled. Ning ennast nähtavaks teha! Helkurvest on sellises olukorras nõutav.

Kui kohe on vaja peatuda, siis ära tee seda ikkagi seal, kus see kedagi takistaks. Esimese variandina proovi keerata suurelt teelt maha mõnele kõrvalteele, metsateele. Tagasipööre ei võta tükki küljest ära, kuid suure tee vabana hoidmine annab palju juurde turvalisusele.

Kuigi seadus ei luba peatuda ega parkida bussitaskutes, on need praktikas kõrvalteele keeramise järel kõige paremad kohad peatumiseks. Seda sõltumata sellest, kas on valge aeg, mil tee serva peatumine on tegelikult lubatud või pimeda aeg, mil tegelikult ei tohikski maantee servas peatuda. Ära peatu lihtsalt tee servas!

Isegi kui näiteks rehv katki läheb, siis pole vaja kohe seisma jääda. Kui tee on kitsas, liiklus tihe, sõida parem vaikselt edasi mõne turvalisema kohani. Suure tõenäosusega kuulub maanteekiirusel tühjaks läinud rehv mahakandmisele niikuinii ning kõige tähtsam on, et sõiduki saaks ohutult peatada.

Kuidas siis ikkagi peatuda?

Kui talvisel maanteel on vaja peatuda, siis päriselus toimi järgmiselt:

  1. Otsi esimese hooga parklat või puhkeala
  2. Kui neid ei ole tulemas, jälgi võimalusi suurelt teelt maha keerata ja peatuda kõrvalteel
  3. Kui maha pööramise võimalust ei ole, peatu bussitaskus - need on enamasti puhastatud.
  4. Peatu ainult endast paremal ehk auto olgu alati PÄRISUUNAS
  5. Anna peatumise kavatsusest aegsasti suunatulega märku
  6. Kohe, kui sõiduk on peatunud, lülita sisse ohutuled
  7. Vaheta sõidutuled ümber parktuledele!
  8. Kui on vaja sõidukist väljuda, tee ennast nähtavaks - helkurvest ei ole häbiasi
  9. Igal juhul arvesta sellega, et mõni kaasliikleja ei pruugi sind märgata

Parktuled võivad päästa sinu elu

Üks levinuim viga on see, et tee servas peatudes jäetakse tuled parktuledele ümber lülitamata. Esiteks ei paista sõidutulede taustal välja ohutuled ning teiseks võivad vales kohas seisvad sõidutuled vastutulijaid pimestada ja eksitada.

Lähiminevikust on teada raske liiklusõnnetus, kus peatunud juht jättis sõidutuled põlema, olles ise vastassuunas peatunud. Vastutuleva sõiduki juht aga arvestas, et vastupõlevate tuledega autost peam mööduma paremalt - ja auto juures toimetanud inimene hukkuski.

Sõiduki peatamine vastassuunas, sõidutuledega ning ilma ohutuledeta, nagu ka autost väljumine ilma valgusallikata ja helkurvestita - need kõik on Darwini auhinda väärt ning varem või hiljem see auhind ka kätte antakse. Tõsi küll, postuumselt.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.