Venemaa pole kompleksivaba

Jätkuvalt lahenduseta küsimusteks Eesti ja Venemaa vahel on ratifitseerimata piirileping ja Venemaa poolsed topelttollid.

Need on olnud peamised mõjutusvahendid Eestis resideeruva vene vähemuse probleemi mõjutamiseks vastavalt Vene poole nägemusele. Ka varasem NATO-poliitika on saanud uue suuna ja rakendunud sellesama vankri ette — nii on kostnud seisukohti, et just NATO peaks olema see institutsioon, mis võiks sundida Eestit oma senist välismaalaste poliitikat ümber vaatama.

Moskvas paikneva Perspektiivsete Uuringute ja Initsiatiivide Fondi juhatuse liikme ning Maailmamajanduse ja Rahvusvaheliste suhete Instituudi direktori asetäitja Vladimir Baranovski sõnul näeb Venemaa suhteid Balti riikidega täiesti uut moodi ja on leppinud Balti riikide saamisega NATO liikmeks. Baranovski iseloomustas Venemaa suhtumistes valitsevaid muutusi kui “positiivset dünaamikat”.

“Positiivne dünaamika tähendab seda, et meil saab vähem olema keerulisi probleeme ja rohkem tekib lootusi selles osas, et need probleemid on võimalik lahendada ja jõuda hea tulemuseni, takerdumata tupikusse või stagnatsiooni, ” ütles Vladimir Baranovski Raadio Vaba Euroopale.

Karmo Tüür Akadeemilise ja Balti Vene Uuringute Keskusest on seisukohal, et Vene pool esitab oma suhtumisi liigagi positiivses valguses ja asi pole hoopiski mitte nii päikeseline: “Ma ei ole nõus sellega, et suhted oleksid juba sisuliselt muutunud, kuigi on ilmnenud teatud positiivsed impulsid. Muudatused saavad toimuda pika aja jooksul. Diskursuse muutumine ei toimu üleöö, ja on raske ette kujutada, et see leiaks aset ühe inimpõlve vältel.”

Pakterminali juhatuse esimehe Raivo Vare hinnangul liiguvad asjad üldiselt siiski positiivses suunas. Venemaa poolt rakendatavad topelttollid võivad ta hinnangul kaduda juba sel poolaastal, kuna hiljem hakkavad seda takistama Venemaal toimuvad valimised. Venemaal ei ole ta arvates arukas jätta topelttollide küsimust ajaks, kui Eestist saab Euroopa Liidu liige: “Ma arvan, et see ei ole Venemaa huvides sattuda sellisesse jaburasse olukorda. Ammu enne Eesti ühinemist tuleks see asi ära teha,” ütles Raivo Vare Raadio Vaba Euroopale.

Vladimir Baranovski ei välistanud varasematele kogemustele viidates, et alati võib tekkida olukordi, mis Venemaad ärritavaid, ja seda põhjusel, et väike riik võtab ette liiga suuri asju: “Seda tendentsi süvendab asjaolu, et Eesti on nii väike, aga ajab Venemaad ärritavat poliitikat: need on keerulised psühholoogilised kompleksid, mis seotud ühelt poolt Venemaa post-imperialistliku sündroomiga ja teiselt poolt sellega, et mitte kõik Eestis ei anna endale aru, et suuriik jääb suurriigiks ka siis, kui ta on parasjagu nõrk ja vaevleb kriisis.”

Baranovski arvates oleks Eestile kasulikum, kui ta naabriks oleks tugev, enesekindel ja stabiilne Venemaa. Nõrga ja ebakindla Venemaa poliitikas võib ilmneda aga igasuguseid Eestile ebamugavaid komplekse.