Sel nädalal avaldatud autoriteetne nimekiri idanaabri sajast mõjukamast naisest pakub päris huvitavaid järeldusi.

Esikümnesse kuuluvad: 1. koht parlamendi ülemkoja spiiker, endine Peterburi kuberner Valentina Matvijenko; 2. koht valitsuse asepeaminister sotsiaalvaldkonna alal Olga Golodets; 3. koht peaminister Medvedevi pressiesindaja Natalja Timakova; 4. koht president Putini nõunik, endine majandusminister Elvira Nabibullina; 5. koht laulja Alla Pugatšova; 6. koht presidendi administratsiooni riigiõiguse valitsuse juhataja Larissa Brõtševa; 7. koht Moskva linnakohtu esinaine Olga Jegorova; 8. koht peaminister Medvedevi abikaasa Svetlana Medvedeva; 9. koht näitleja ja vähihaigeid lapsi aitava heategevusfondi juht Tšulpan Hamatova; 10. koht valitsusele kuuluva infoagentuuri RIA-Novosti peadirektor Svetlana Mironjuk.

Edetabeli koostamise korraldasid Venemaa suurimad infoagentuurid RIA-Novosti ja Interfax, kõige intelligentsem raadiojaam Ehho Moskvõ ja ajakiri Ogonjok. Edetabeli koostanud meesekspertide rühma juhtis Venemaa üks tuntumaid liberaalseid majandusteadlasi, Jeltsini-aegne Venemaa keskpanga asepresident Sergei Alekšasenko.

Väga prominentsesse ekspertrühma kuulusid näiteks Vene riigiduuma esimees Sergei Narõškin, asepeaminister Arkadi Dvorkovitš, Vene suurima eranaftafirma Lukoili suuromanik ja president Vagit Alekperov, kõigi suuremate parteide juhid (v.a. Ühtse Venemaa oma ehk peaminister Medvedev), miljardär ja poliitik Mihhail Prohhorov, ekspeaminister Mihhail Kasjanov jt. Ühesõnaga kõik eranditult omades ringkondades autoriteetsed mehed ja seetõttu võib seda nimekirja tõsiselt võtta.

Peamine järeldus sellisest esikümnest on minu jaoks see, et Venemaal pole endiselt esile kerkinud ühtegi naist, kes oleks suuremale osale ühiskonnast moraalne autoriteet või üldtunnustatud arvamusliider. Esikümnes pole isegi ühtegi iseseisva agendaga arvestatavat naispoliitikut nagu näiteks oli 90-ndatel Galina Starovoitova või 2000-ndate algul Irina Hakamada.

Enamus mõjukaid naisi ei ole avalikkusele üldse eriti tuntudki! Esikümnest teab Venemaal muidugi igaüks Pugatšovat, paljud ka Matvijenkot, Hamatovat ning Medvedevi naist, aga ma olen kindel, et ülejäänud kuut, kahtlemata tublit naist, teab vähemus Venemaa elanikest. Teisest kümnest on Venemaal laiale publikule tuntud vaid Ksenja Sobtšak. Kümnest kõige mõjukamast Venemaa naisest enamus on seda tänu oma ametikohale, mitte isiklikule karismale.

Kõige paremini illustreerivad seda väidet Larissa Brõtševa ja Olga Jegorova. Brõtseva käe alt liiguvad läbi ja saavad heakskiidu kõik Venemaa riigiõiguslikud seadused. Kõik Venemaaga vähegi kursis olevad inimesed teavad hästi, millised huvitavaid seadusi lasi Kreml eelmisel aastal duumal vastu võtta. Veelgi värvikam näide on Moskva linnakohtu esinaise sattumine TOP 10-sse. See näitab, kui olulisel kohal on Venemaa praeguses võimuvertikaalis Moskva esimese astme kohtud, kust lähevad läbi kõik Kremlile vähegi olulised kohtuasjad ja mis seni on saanud kõik ka Kremlile vajalikud lahendused. Just Moskva linnakohus annab kõigile Venemaa kohtutele kätte selle õige kammertooni.

Matvijenkoga on kõik selge, sest ta juhib Venemaa üht olulisemat põhiseaduslikku institutsiooni. Samuti oli temast 2000-ndate teisel poolel ainsa naisena juttu kui võimalikust presidendikandidaadist. Presidendi kohusetäitjaks ta siiski ei saa, kui Putiniga midagi juhtub, sest seaduse järgi oleks presidendi asendajaks sel juhul peaminister.

Olga Golodetsi teine koht näitab, kui olulised on sotsiaalteemad Kremli ja valitsuse jaoks. Tema tõus on isegi veidi üllatav, sest enne asepeaministriks saamist ei kuulunud ta varem valitsuseliikmete hulka. Ta on kindlasti esiviisikust kõige vähem tuntud nimi, kellel on kahtlemata suur tulevik, sest paistab, et tegu on Putini ühe lemmikministriga, kui tema mõjukus nii suurelt ületab Putini valitsuse sotsiaalvaldkonna kuraatorit Tatjana Golikova oma (praegu Putini nõunik, edetabelis 12. kohal).

Teine peamine järeldus nimekirjast on see, et ülekaalukalt on Venemaa kõige mõjukamad naised riigi tippametnikud ning…. ajakirjanikud. Esimese 20 naise seas on kümme tippametnikku (Matvijenkot on raske iseseisvaks poliitikuks nimetada), kusjuures kuuest esinumbrist kolm kuuluvad raudselt president Putini mõjukonda (Matvijenko, Nabibullina ja Brõtševa).

Ajakirjanikke on esikahekümnes tervelt kuus, kusjuures 30 mõjukama naise seas on ajakirjanikke juba kümme ning üldse on neid nimekirjast ligi veerand! Seejuures on just naisajakirjanikud see ametigrupp, kelle mõjukus on Venemaal aastaga kõige rohkem kasvanud ehk nad on kõige rohkem kohti edetabelis üles poole kerkinud.

Peale Mironjuki kuuluvad kõige mõjukamate naisajakirjanike esiviisikusse veel telekanalis Ren-TV Venemaa telemaastikku parimat nädala ringvaadet juhtiv Marianna Maksimovskaja (11.), telesaatejuht ja linnaeluajakirja SNC peatoimetaja Ksenia Sobtšak (14.), kirjandusajakirja „Novoe literaturnoe obozrenie“ omanik ja peatoimetaja Irina Prohhorova (15.) ning intelligentsema publiku lemmiktelejaama Dožd peadirektor Natalja Sindejeva (16.). Peale Mironjuki on kõik võimu suhtes pigem kriitilised ajakirjanikud.

Tähele tasub panna, et ajakirjanike seas on mõjukuses suure tõusu teinud Kremli peamise välismaale suunatud propagandakanali, telejaama Russian Today nooruke juht Margarita Simonjan (18.).

Veel torkab silma, et Venemaal pole praegu mõjukaid ärinaisi. Kõige mõjukam ärinaine, Venemaa ühe suurima lennukompanii Transaero peadirektor Olga Plešakova on alles 48. kohal. Ärinaiste esikolmikusse kuuluvad veel Venemaa suurima panga Sberpanga juhatuse aseesimees Bella Zlatkis (51.) ning maailmakuulsa viirusetõrje programmi looja Jevgeni Kasperski abikaasa Natalja Kasperskaja, kes on ettevõtetegrupi InfoWatch peadirektor (74.). Kunagine väga mõjukas Moskva ekslinnapea Juri Lužkovi abikaasa ehitusettevõtja Jelena Baturina mahub veel napilt esisajasse.

Kultuuritegelastest on kõige mõjukamad naised Pugatšova ja Hamatova järel endine priimabaleriin Maia Plissetskaja (33., ta on ühtlasi esisajas kõige vanem – 87-aastane), Eestiski armastatud laulja Zemfira (38.), kuigi tema viimast plaati ei võetud eriti hästi vastu, teatrijuht- ja –lavastaja Galina Voltšek (42.) ning kirjanik Ljudmilla Ulitskaja (50.).

Väga huvitav, et 72. kohale panid eksperdid, kelle seas oli suurem osa kõrgeid riigiametnikke, suvel kaheks aastaks vangi mõistetud punkbändi Pussy Riot liidri Nadežda Tolokonnikova. 23-aastane Tolokonnikova on üldse kõige noorem esisaja naine.

Vanusest veel. Venemaa on selles mõttes traditsiooniline ühiskond, et pigem usaldatakse ja peetakse seal mõjukamateks vanemaid inimesi. Mõjukamad naised on aga enamuses hoopis pigem nooremapoolsed – esimeses 20 seas on enamus naisi alla 50-aastased ning veerand isegi alla 40. See näitab üldist trendi Venemaal, et eliit on hakanud noorenema.

Kui jätta välja duumasaadikud, riigiametnikud, ajakirjanikud ja heategevusorganisatsioonide juhid, siis saab koostada veel tingliku süsteemiväliste ühiskonnategelaste pingerea. Selle esiviisik oleks: majandusteadlane ja inimõiguste kaitsja, Mihhail Hodorkovski kuulsa fondi Avatud Venemaa kunagine juht Irina Jasina (25.), välismaal ilmselt Venemaa tuntuima inimõiguste kaitsja, Moskva Helsingi grupi juht Ljudmilla Aleksejeva (27.), Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini tütar Tatjana Jumaševa (31. Boriss Jeltsini lesk Naina on muide 35.), kuulsa sõduriemade komitee juht Valentina Melnikova (46.) ja Transparency International´i Venemaa juht Jelena Panfilova (60.)

Veel saab välja tuua mõjukamate naissportlaste ja -sporditegelaste esiviisiku. Selgelt ruulib spordialana iluvõimlemine, kelle päralt on nimekirja kaks esimest kohta. Esimene on iluvõimlemise olümpiavõitja, Ühtse Venemaa duumasaadik ja president Putini lemmik Alina Kabajeva (23.) ning teine Venemaa iluvõimlemiskoondise peatreener Irina Viner (34.). (Vineri abikaasa on Venemaa üks hetke mõjukamaid ja rikkamaid ärimehi Ališer Usmanov – seega moodustavad nad koos ühe mõjukama perekonna tänasel Venemaal.)

Kolmas on ainus tegevsportlane, tennist Maria Šarapova (52.), neljas kiiruisutamise olümpiavõitja ja tänane senaator Svetlana Žurova (66.) ning viies kolmekordne iluuisutamise olümpiavõitja, Ühtse Venemaa duumasaadik Irina Rodnina (67.).

Riigijuhtide naiste arvestuses võidab Svetlana Mevdedeva Ljudmilla Putinat pika puuga. Kuigi peamiselt heategevusprojekte juhtuv Medvedeva langes eelmise aastaga neljandalt kohalt kaheksandaks, siis viimastel aastatel väga eraklikult elav Putina langes aastaga koguni 28 kohta, maandudes 41. kohale.