Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) esimees Jevgeni Tomberg ütles venekeelsele Aktuaalsele Kaamerale, et kui venekeelne elanikkond ise ei ole aktiivne, pole mõtet ka Läänelt abi oodata.

“Me peame ise tunnetama, kas meil on see probleem või ei ole ja kas me tahame seda lahendada või ei taha. Meie eest seda keegi lahendama ei hakka,” ütles ta.

Partei peasekretär Anatoli Jegorov ütles BNS-ile, et erakonna juhatus väljendas muret Lätis vastu võetud ja õppekeelt muutva seaduse rakendamise tagajärgede suhtes. Juhatuse hinnangul ei vasta kavandatav reform euroopalikele normidele rahvusvähemuste kohta.

Jegorov kinnitas, et EÜRP kavatseb kutsuda Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed ja Euroopa Parlamenti üles pöörama tähelepanu Lätis kujunenud olukorrale.

EÜRP peasekretär lisas, et partei juhatus toetas reedel seisukohta, mille eesmärk on taotleda Eestis, Lätis ja Leedus venekeelse elanikkonna keelelise, haridusliku, sotsiaalse ja poliitilise võrduses eest võitlevate jõudude ühtsust.

Ta andis teada, et Euroopa Parlamendi valimiste eel toimub Tallinnas nende jõudude konverents, kus arutatakse vähemusrahvuste õiguste kaitsmist konstitutsiooniliste vahendite toel nii Balti riikides endis kui ka Euroopa Parlamendis.

Jegorov meenutas, et Eesti, Lätis ja Leedus elab umbes 1,4 miljonit venekeelset inimest ning selle jõuga tuleb arvestada.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets andis venekeelses Aktuaalses Kaameras mõista, et Läti haridusreformi ümber toimuv sunnib ka Eestit ettevaatlikkusele.

“Selline tulemus on muidugi negatiivne, midagi head selles ei ole”, ütles Maimets teleuudistele. “Ma mõtlen kogu aeg, kuidas saaks teistmoodi teha,” lisas ta

Minister nentis, et muudatuste läbiviimine pole kerge ja neile peab eelnema põhjalik analüüs. “Tallinnas on üks olukord, Tartus teine ja Narvas täiesti kolmas,” ütles ta. “Seepärast tuleb kõike alguses põhjalikult analüüsida ja alles seejärel järeldused teha.”

Teleuudiste teatel tegutseb ministeeriumi juures komisjon, kes analüüsib vene gümnaasiumides aastast 2007. kavandatavate muudatuste võimalikku mõju. Komisjon peaks seisukoha kujundama märtsis.