Aga ei ole siin imelikku midagi, Koidu tänava kool on kuulus, olnud ennegi selles reas üheteistkümnes, koguni viies. Tänavu oli lõpetajaid 44, kuldmedalitüdruk sai kahes aines 100, eesti keele kui riigikeele eest kogusid paljud 99 punkti. Riigikeeles oligi humanitaargümnaasium Eesti parim, vene keeles kui emakeeles teisel kohal, inglise keeles seitsmes, kusjuures kuus esimest olid selles nimekirjas eesti koolid. Direktor Luule Kösler ütleb selle kohta, et nende lapsed lihtsalt tahavad kangesti õppida ja mis siis viga neid õpetada. Humanitaargümnaasium asub küll kesklinnas, aga on päris tavaline kool, tuleb kokku katseteta. Eripära on selles, et 1.a klass (kokku on esimesi klasse neli) alustab kohe eestikeelsena (päris algul on matemaatika siiski emakeeles), õpibki kõik 12 aastat eesti keeles. Niiviisi ei käi vene emakeelega laps eestikeelses koolis ega loe seal oma lapsepõlve ühte ja ainukest Tolstoi romaani eesti keeles, käib oma vene koolis, õppides kõike peale vene keele ja kirjanduse eesti keeles. Sellise šnitiga õppeasutusi on meil veel ainult üks – Tartus Annelinnas, alustanud tallinlastest omal ajal aasta varem. Et teised õpilased end „eestlaste” kõrval sellises koolis kehvemini ei tunneks, õpetatakse neilegi juba algkoolis mõnda ainet, näiteks loodusõpetust, kunsti, muusikat, kohalikus keeles, ja et nad sellega edukalt toime tuleksid, on neis aineis tundidele toeks ka huviringid. Kool maksab need kinni.

Koidu tänava kooli „kolm vaala” on ka muidugi õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.

Üks pere, üks kool

Lapsed on nagu lapsed ikka, eestikeelsesse 1. klassi satuvad nad nii, et vanemad avaldavad selleks soovi ja kool siis kuulab üle, kas eesti keeles õppimine ikka on neile lastele jõukohane. Siin ei ole ju tegemist keelekümblusega selle tuntud headuses, see on sisuliselt õppimine eesti laste jaoks koostatud õpikute järgi. Õpetajad, klassijuhatajad on eranditult eestlased, koolikaaslased, sõbrad aga venelased. Lapsed ise on venelased ja selleks jäävadki. Kui neil ongi erinevalt teistest väikestest tallinlastest üks ühine nimetaja, siis kõige sagedamini asjaolu, et nende vanemad on ise samas Koidu tänava koolis õppinud.

Õpetajad ammu lõimunud

Õpetajaid on Tallinna humanitaargümnaasiumis 80 ringis. Lugesime koos direktoriga pedagoogide nimekirja värskelt läbi, saime nende seast kokku 35 eestlast, sekka mõned perfektselt kakskeelsed inimesed, kellel on ühtviisi lihtne anda tundi, olgu näiteks bioloogiat, ükskõik kummas keeles. Kuidas nii on juhtunud? Luule Kösler ise on kõik 31 aastat õpetanud Koidu koolis. Ta on Pärnu-Jaagupist pärit, õppinud Pedas vene filoloogiat ja suunatud vene kooli eesti keelt õpetama. Jäigi. Nii on paljudega juhtunud, kord tulnud, seejärel kaua töötanud. Direktor kiidab projekti „Noored kooli”, mis nende sõbralikku perre on huvitavaid asjalikke inimesi juurde toonud. Annab ise ka gümnaasiumis mõned tunnid: eesti kirjandust eesti keeles, mis siin koolis ei piirdu 10. klassiga, vaid on tunniplaanis ka 11. ja 12. klassis. Ja selles on õpetaja Kösler kaljukindel, et eesti kirjandust ei saa vene koolis küll keegi teine õpetada kui eestlane. No kuidas nad siis loeksid huviga „Säärast mulki” (ja lugesid huviga!), kui õpetaja sellest maast ja rahvast midagi juurde jutustada ei mõistaks.

Laps on su lootus

Lapsevanemad peavad vene koolides end õpetajate meelest tihti lausa jumalikult üleval, austavad, puistavad pidupäevadel lilledega üle. Tallinna humanitaargümnaasiumi kogemus tõestab, et lapsed on venelaste elus enamasti väga tähtsal kohal, nad muretsevad oma järeltulijate pärast väga, käivad tihti koolis, pakuvad abi. Koidu tänava kooli hoolekogus on vilistlased tublisti esindatud. Üks neist lõi läinud aastal osaühingu Koidu Kool, mis kogub annetusi toetamaks kooli (900 õpilast) ettevõtmisi.
Ja mis on saanud neist 44 abituriendist, kes oma gümnaasiumi Eesti koolide edukate reas kolmandale kohale tõid? Täpsed andmed ei ole veel kokku löödud, aga seda teab direktor küll, et kõik on läinud edasi õppima, kas Eestist välja või Eesti ülikoolidesse: TÜ-sse, TTÜ-sse, TLÜ-sse. Neil on vene, inglise ja eesti keel perfektselt käes, ka saksa keelt on nad gümnaasiumis kõvasti tudeerinud. No mis sa veel sellest kooliharidusest tahta oskad!

Artikkel on pärit Õpetajate Lehest