Peale kapsa on supiaineks kaasas veel punapeet, sibulad, portvein ja loomaliha, kodunt võetakse seltsi ka mesi, magus kondenspiim, must leib, heeringas, tatratangud ja muidugi kalamari, rääkis Vene jalgpalliliidu asepresident Nikita Simonjan.

“Borš on toit jalgpalluri hingele,” seletas ta.

Koondise kokk Šakir Razzakov, hakkab tööle koos kahe jaapanlasest assistendiga.

“Ma püüan neile seletada, mida vene köök endast kujutab ja mis seal peamine on. Vene toitu iseloomustab kõigepealt see, et seda serveeritakse hingest,” ütles ta.

Razzakovi sõnul on igal meeskonnaliikmel oma lemmiktoit. Igaühe eelistusi ei avalikustata, kuid teada on, et mängijad vajavad oma borši.

Vene jalgpalluritel pole mitte alati oma kokka olnud. Näiteks 1994. aasta MM-il väsis meeskond San Francisco hotellitoidust sedavõrd, et kaks mängijat ja massöör keetsid kokku kiire hädaabi-borši. Kapten Viktor Onopko arvates aitas just see ründaja Oleg Salenkol Kameruni vastu viis väravat lüüa.