Vastuväide loole: mida teha, siis, kui müüjal on komme ostja arvet suuremaks teha?
Lugesin kirjamehe koostatud lugu "Mida teha siis, kui müüjal on komme ostja arvet suuremaks teha?" ja ei saa sugugi kirjatüki ja autori arvamusega nõustuda. Kirjatükis kirjutatud jutt sai toimuda ainult kuskil maapoes, kus müüja sisestab hindu käsitsi.
Kuna olen ise kaupluses töötanud, siis sellist olukorda, kus müüja endale raha kõrvale paneb, ei saa tekkida. Vähemalt mitte suurkaupluses.
Pahatihti arvavad inimesed, et kui tšekil on mõnele tootele suurem hind sattunud või allahindlus tegemata jäänud, siis müüja on seda teinud tahtlikult, lootes nii vaheltkasu endale saada.
Tegelikkuses ei saa ega tohi müüja endale kassast sentigi võtta. Kassadele on suunatud kaamerad ja müüjate tegevust jälgitakse pidevalt. Kui juhtub, et õhtul on raha kassas üle, siis läheb see automaatselt poeketile, aga kui raha on kassas puudu, siis maksab müüja selle oma palgast kinni.
Erinevates kauplustes toimub rahalugemine erinevalt. Osades kauplustes loeb müüja ise oma kassa (teadmata palju raha peab kassas olema, seda näeb algselt ainult vastutav isik), osades kauplustes loevad päevakassasid vahetusevanemad ja osades poodides pakib müüja raha lihtsalt turvakotti ja see saadetakse lugemiseks vastavasse kohta, kus seda loeb müüjale tundmatu isik.
Viimase variandi puhul selgub alles järgmisel päeval, et kas kassa klappis või mitte.
Samuti võib kogu päeva jooksul toimuda kassakontroll - vastutav isik kontrollib, et kas kassas olev raha klapib süsteemis näidatud summaga, ning selle kohta koostatakse ka aruanne.
Müüjale on see samuti nagu auasi. Kellele meeldib kuulda, et su kassas oli 2 eurot üle, kuidas see sai juhtuda? - järjelikult olen kellelegi kogemata raha vähem tagasi andnud või, et kassas on 5 eurot puudu - järjelikult olen kellelegi rohkem raha tagasi andnud ja puudujääk peetakse palgapäeval palgast kinni. Palju parem on tunne teada ja kuulda, et kassa klappis sendipealt.
Pahatihti nähes tšekil valet hinda rünnatakse sõnaliselt kassas olevat müüjat, süüdistades teda pettuses ja varguses.
Tegelikult puudub kassas olevatel müüjatel võimalus kassasüsteemi hindu sisestada. Hinnad lisatakse süsteemi tavaliselt läbi peakontori. Müüjate tööks on kaup läbi kassasüsteemi "piiksutada" ja osades poodides lisaks kassas oleva kaaluga puu- ja juurvilja kaaluda. Pahatihti arvatakse, et kui müüja asetab õunad kaalule, siis sisestab ta klaviatuurilt hinda. Tegelikkuses sisestab ta toote (õuna koodi) - nt Poola õun 75258 ja hinnaga pole seal midagi pistmist.
Kuna müüja on ka inimene, siis mõnikord võib tõesti juhtuda, et mõni kood läheb kogemata sassi, aga kindlasti ei ole see tehtud meelega. Sama lugu on allahindlustega - võib juhtuda, et mõni allahinnatud toote märgistus jääb kaupa läbi lüües märkamata, aga kindlasti ei tehta seda meelega. Eksimust märgates tuleks müüjale kohe märku anda. Veel parem lisada allahinnatud tooted kas siis muu kauba ette või ostude lõppu ja vaikselt ka müüjale mainida, et siin siitmaalt need tooted on allahinnatud. On müüjal lihtsam ja ei teki ka asjatuid eksitusi.
Ostja meelespea:
Kontrolli tagastatud raha ja ostutšekki kassa juurest lahkumata. Ära kiirusta. Midagi ei juhtu, kui korraks tšekki vaatad. Kui märkad et tšekil on midagi valesti, anna sellest kohe teada kas siis müüjale või kaupluse infoletti (eksituse korral on võimalik raha tagasi saada).
Kui aga oled kindel, et andsid müüjale rohkem raha ja said tagasi vähem kui pidid, siis anna sellest kohe märku. Müüja saab kutsuda vastutava isiku, kes teeb koheselt kassakontrolli. Niimoodi selgub mõne minutiga, millisel osapoolel oli õigus.
