Olgu siinkohal toodud lõik sellest artiklist: „Kui Isamaaliit tuleks Tallinnas võimule, siis nad kindlasti ei sulgeks Tallinna Televisiooni (ei sulgeks seda ka Reformierakond). Nad lihtsalt maskeeriksid selle eetrisse jätmise demagoogiaga. Ja palgalised lasteaedade kaitsjad (kel endal lapsi pole) lõpetaksid oma tegevuse, sest küsimus pole mitte lasteaedades, vaid võimus…“

Alustame sellest, et Facebookis on algatusel enam kui 14 500 toetajat. On’s nad kõik palgalised lastetud võimuihalejad? Või on seda need mitu tuhat meie eelnõule juba oma toetusallkirja andnud peamiselt eesti ja vene rahvusest Tallinna elanikku? Kui silmas on peetud MTÜ Kodaniku Hääl liikmeid, siis nende nimed ja kontaktandmed on internetis avalikult kättesaadavad — meie käest aga pole kodanik Jakko Väli ei erakondlikku kuuluvust, pangaväljavõtet ega laste arvu küsinud.

Vastame: MTÜ Kodaniku Hääl liikmete hulgas pole ühtegi parteilise kuuluvusega inimest. MTÜ Kodaniku Hääl liikmed töötavad ja/või õpivad ning erakondadelt toetusraha ei saa (kui selleks mitte lugeda ehk riiklikku lastetoetust). Eelmine lause peaks juba vihjama sellele, et MTÜ liikmetel on ka lapsed, päris mitmel lausa rohkem kui üks. MTÜ Kodaniku Hääl on oma asja ajanud sõltumatuna erakondadest, ka neist inimestest, kes kuuluvad Tallinna linna volikokku. Oleme seda joont hoidnud teadlikult, kuigi see on tegevuse mitmeti raskemaks ja keerulisemaks teinud. Püüame näidata, et kodanikul on Eestis võimalik oma hääl kuuldavaks teha ka muul viisil kui vaid erakonda kuuludes ja valimistel osaledes.

Suvekuudel on MTÜ liikmed ja toetajad liikunud Tallinnas ringi, kogudes allkirju otse linnaelanikelt. Meisse on suhtutud (üksikute eranditega) väga toetavalt ja soojalt. Oleme kuulnud emadelt-isadelt ja vanavanematelt nende muredest otse, ilma vahemeesteta. Oleme teada saanud, kui lootusetud inimesed on — jah, me toetame, teie algatus on suurepärane, aga kas te tõesti arvate, et sellest on kasu; nad niikuinii ei kuula… Kas Eesti on kodanikuühiskond, kui kahe lapse isa küsib väsinud häälega: „Mida me veel teha saaksime, et toetada teie algatust? Peale allkirja andmise? Mida tavaline inimene ikka teha saab…“

Mõneti üllatav on olnud venekeelse elanikkonna aktiivne toetus. Me oleme materjalid valmistanud ette eesti ja vene keeles, tõlkides neid ise või tasuta abiliste nõu ja jõuga. Meid on vähe, kõikidel on oma töö ja pere ning seetõttu ei jõua me päris nii palju, kui sooviks. Kuid me püüame. Eelkõige püüame olla väärt nende inimeste usaldust, kes on söandanud meile rääkida-kirjutada oma muredest seoses lasteaedadega. Inimesed pelgavad, et lasteaial tuleb pahandusi, et endal tuleb pahandusi. Inimestel puudub usaldus linnavõimu (vahemärkusena — ka riigivõimu) vastu, kuigi kindlasti töötavad seal tublid inimesed, kes samuti sooviksid lasteaedade olukorda parandada.

Tallinna Loomaaia traditsioonilisel Lastekaitsepäeva üritusel olime me oma telgiga kohal. Kodanik Jakko Väli ehk ei usu, et kogu see üritus oli korraldatud üsna väikese summa eest, mille panid kokku liikmed ise. Meid toetasid vabatahtlikud erinevatest mittetulundusühingutest, samuti firmad, kas täiesti tasuta või soodustust pakkudes. Nagu ka Teeme Ära 2011 lasteaedade talgute korraldamise puhul. Ei ole sobiv koht neid siin ehk nimepidi nimetada. Süüdistatakse veel reklaamis ja reklaamirahade taskutoppimises.

Eratelekanalite käepikendus me juba oleme olnud, Reformierakonna hääletoru ka, nüüd lisandus veel palgaline.. Igal juhul näitasid need üritused meile, et Eestis ei ole vaja kuuluda erakonda ja olla ropprikas selleks, et midagi ära teha. Ja SEE annab lootust. Soovitame omalt poolt kodanik Jakko Välile samuti meie kodulehe külastamist ning sealt lugemist, millise ettepaneku Tallinna linna elanikud MTÜ Kodaniku Hääl eestvedamisel linnavalitsusele ikkagi teevad — kas on küsimus, nui neljaks, Tallinna Televisiooni sulgemises või milleski muus.

Rohkem kodanikujulgust ja vähem pahatahtlikkust!