Vastuolulised eestimaalased

Saar Polli ja Kirikute Nõukogu värske uuringu andmetel seab keskmine Eesti inimene oma elus esikohale perekonna: tervelt 76 protsenti inimestest peab seda elus väga tähtsaks ning 21 protsenti tähtsaks. Teisel kohal on töö, mida peab väga tähtsaks ainult kolmandik inimestest ning tähtsaks 47 protsenti. Kõige vähem olulised on inimeste jaoks poliitika ja religioon: poliitikat pidas tähtsaks või väga tähtsaks kokku 21 % vastanuist ning religiooni 22 %.

Uuringu projektijuhi, Tartu Annelinna koguduse pastori Kalmer Marimaa sõnul on tulemused mõneti vastuolulised. Kuigi kolmveerand inimestest peab perekonda ülioluliseks, leiab tervelt 66 % vastanuist, et teatud juhul võib õigustada abieluväliseid suhteid. Enamik eestimaalasi õigustab ka prostituudi juures käimist: ainult 30 protsenti vastanuist leiab, et prostituudi teenuste kasutamine pole kunagi tolereeritav.

“Me väärtustame abielusid, aga teame samas, et lahutusstatistika on kõrge — eelmisel aastal lahutati 70 % abieludest,” nentis Marimaa. “Siit tekib küsimus, kas me väärtustame perekonda kui sellist või on perekond meie jaoks vahendiks, funktsiooniks, et on hea, kui on keegi mu kõrval, kes rahuldab mu vajadusi, aga kui ta seda ühel hetkel enam ei tee, siis on mul õigus valida keegi teine.”

Sotsiaal- ja turu-uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saare sõnul on perekonna kõrge tähtsustamine Eestis seotud majandusraskustega — mida suuremas kitsikuses inimene elab, seda tähtsamaks ta perekonda peab.

“Mida madalama haridusega inimesega on tegu, seda enam väärtustab ta perekonda, sest see on koht, kus ta leiab kõige rohkem kindlustunnet,” ütles Saar. “Teades, et Eestis on madalama haridusega inimesed ühiskonnas ka kõige rohkem tõrjutud, siis on täiesti loomulik, et nende tugi perekonnast on kõige tugevam. Jõukamad ja haritumad inimesed on märksa individualistlikumad. Märksa olulisemaks saavad nende puhul need väärtused, mis on seotud inimese vaba ajaga, eneseharimisega, füüsilise ja psüühilise mina avardamise võimalustega.”

Uuringust ilmnes ka terve rida erinevusi eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Selgus, et eestlased on sallivamad nii abielulahutuste, homoseksualismi kui eutanaasia suhtes. Kalmer Marimaa sõnul selgus veel, et mitte-eestlased on eestlastest kaks korda religioossemad.

“Eestlaste seas on religioon kas tähtis või väga tähtis 15 protsendi jaoks, aga mitte-eestlastest 33 protsendi ehk terve kolmandiku jaoks,” nentis Marimaa.

Kui poliitikud teeksid otsuseid ainult arvamusküsitluste põhjal, siis tuleks Eestis taastada surmanuhtlus ja seadustada eutanaasia. Surmanuhtlust pooldas tervelt 60 protsenti vastanuist ning eutanaasiat peab lubatavaks 57 protsenti. Inimese kloonimist tuleks lubada 13 protsendi vastanute arvates ning homoseksualismi veerandi meelest.