Vapside lahendamata saladused

Vapsid on meie ajaloo üks valgeid laikusid, mida ei osata õieti kuidagi värvida. Ühine arvamus on, et see ei tohi pruuni värvi olla.

Lugu Eesti vabadussõjalastest võiks siin alustada nagu põnevusromaani. Ekspressi väljaandja Hans H. Luik sai kelleltki kolletanud kausta, mis sisaldab ärakirjasid 1936. aasta Poliitilise Politsei ülekuulamisprotokollidest. Kaust tulnud välja remondi käigus kusagilt laetalade vahelt (Luigel on Tallinnas mitmesugust kinnisvara, mille pööningud-laevahed-põrandaalused kahtlemata võivad sisaldada põnevat kraami) ning näeb välja igatpidi ehtne; kuni selleni välja, et selle kokkuköitmiseks kasutatud nöör on kinnitatud ajahambast murendatud pitsatilakiga. Vaid üks “aga” kogu asja juures: tegu on ärakirjaga ning seega puuduvad ülekuulamisprotokollidel asjaosaliste originaalallkirjad. Protokollidest nähtub, et Poliitiline Politsei menetles gruppi, kellel ülesanne olnud vapside riigipöördekatse ajal Toompea vallutamine. Ei rohkem ega vähem.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu, kõnekeeles vapside (vanas kirjaviisis ka “vabsid”) looga on seotud mitmeid saladusi, mis pole leidnud vastust tänase päevani. Vapside süüdimõistmisest Sõjakohtu poolt ning Riigikohtu kinnitusest sellele otsusele 1936. aasta juunis on ometigi möödunud seitsekümmend kaks aastat.

Vapsidega seotud ajalooline intriig on järgmine: teatavasti teostasid Konsantin Päts ning Johan Laidoner 1934. aasta 12. märtsil riigipöörde, kehtestades erakorralise seisukorra (esialgu pooleks aastaks), mis tähendas teatud põhiseaduslike õiguste peatamist ning samal aastal toimuma pidanud Riigikogu valimiste tühistamist.

“Erakorralisus” jäi venima, andes lõpuks tulemuseks kurikuulsa “vaikiva ajastu”. Päts ja Ko põhjendasid riigipööret sellega, et samasugused riigipöördelised plaanid olnud vapsidel ning valitsus ehk “õige” pool jõudis neist oma tõrjetegevusega lihtsalt ette. Tegemist olnud preventiivlöögiga.

Eesti ajaloolased arvavad konsensuslikult, et Päts hämas. Vapsidel puudus 1934. aastal vajadus riigipöörde järele, sest eesootavatel valimistel võisid nad arvestada rahva väga tugeva toetusega. Nad tulnuks võimule demokraatlikul teel, täpselt samamoodi, nagu aasta varem tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid.

Teine ja keerulisem küsimus on aga vapside tegevus pärast Pätsi riigipööret. Vapsid läksid põranda alla ning väidetavasti hakanud nad seal organiseerima omapoolset riigipööret. Või kui soovite, siis põhiseadusliku korra taastamist, mille rikkumisega oli Päts 1934. aastal hakkama saanud. Vapside ettevõtmine olevat pidanud teostuma 1935. aasta detsembris. Ent Poliitiline Politsei avastas selle õigeaegselt ning võttis ürituse organiseerijad vahi alla. Selline oli ametlik versioon. Ka seda peetakse Pätsi ja Ko lavastuseks.

Loe edasi Eesti Ekspressist