Kui aga panga esindajad selle peale teatavad, et ega pensionileminek pole kohustus, siis on see lihtsalt küüniline. Muidugi teab igaüks, et pensioniea saabudes pole kohustust kohemaid jalgu seinale visata ja puhkama asuda. Aga see õigus on inimesel igatahes olemas ning pangad ei peaks sellisel juhul inimest halvustama.

Oma rahalist väärtust on kaotanud isegi kõige konservatiivsematesse fondidesse paigutatud sammaste summad. Need aga, kes otsustasid omal ajal nende „kõige äkilisemate“ sammaste kasuks, võivad täna vaid õnnetult juukseid kitkuda.

Selge on see, et pangad ei jäta sammaste raha niisama lihtsalt seisma, vaid investeerivad edasi. Teisiti ei saa see ollagi, sest pangad on äriettevõtted, mis peavad kasumit teenima. Samas aga ei saa end sammastega kindlustanutelt eeldada, et nad peavad pensionileminekuks majanduslikku tõusu ootama. Mõni ehk teebki seda, ent vaevalt on see reegel.

Et praegu on pangad oma pensionifondidega eriti pealetükkivaks muutunud, on muidugi aja märk. Arvatavasti kaaluvad tulevased pensionärid oma otsused läbi tunduvalt paremini kui need, kes omal ajal kergel käel selle vastu võtsid, mis pangad pakkusid.

Otsuseid langetades on kasulik meeles pidada, et pankade näol pole tegemist heategevusasutustega. Ning muidugi ka seda, et pensioniea saabumine ei pruugi tingimata sattuda majandusbuumi tipphetkele.