Kui me aga räägime eramust, võiks sisearhitektil olla eelnev kogemus mahult sarnaste või suuremate objektide terviklahenduste projekteerimisel. Põhimõtteliselt räägime me portfooliost. See oli ka minu maja sisekujunduse tellimise põhilisi aluseid. Mina otsisin sisearhitekti, kes oleks kordades suuremaid objekte edukalt projekteerinud kui minu 200-ruutmeetrine eramu. Ja kes otsib, see leiab. Minu maja sisekujunduse teevad inimesed firmast Kromo Disain. Nad on kujundanud terveid mõisahooneid ja restorane, rääkimata korteritest ja eramutest.

Teine väga oluline teema on läbisaamine. Ja ma ei mõtle seda nii, et hea sisearhitekt peab olema kõigi maailma inimeste sõber, vaid sinu ja sinu sisearhitekti vahel peab olema vahetu ning meeldiv suhe. Kui sa pead oma elu intiimsemat poolt ja eraelulisi eelistusi avaldama kellelegi, kellega suhtled kuivalt ning pigem teietavas vormis, ei ole põhjust loota, et sisekujundusprojekt sulle perfektselt sobiv tuleb. Meil kõigil on tuttavaid, kellega me peame suhtlema ja tuttavaid või sõpru, kellega suhtlemine on alati meeldiv kogemus. Suhe sisearhitektiga peakski olema pigem see viimane. Kui sulle ikka peale esimest kohtumist tundub, et sul ei ole kõige meeldivam selle inimesega oma pere koduseinte vahel toimuvat arutada, lepi faktiga, et inimesed on erinevad ning vali endale teine sisearhitekt.

Nüüd, kus minu sisekujundusprojekt hakkab valmis saama, on tagantjärgi hea meel, et minu projektiga tegeles mitu inimest. Kui ma esimest korda Kromo Disaini uksest sisse astusin, olin natuke üllatunud, et mind pandi alustuseks istuma kolme inimese vastu, katsu sa siis oma eraelust rääkima hakata. Nüüdseks olen aga mõistnud, et kui sinu projektiga töötab mitmeliikmeline meeskond, võid kindel olla, et see ei ole valminud kellegi emotsionaalse purskena, vaid kõik detailid on rahulikult, loomult erinevate inimeste poolt läbi arutatud. Väga hea on asju ajada teades, et kui on vaja värvidest rääkida, kirjutan Lilianile, kui küsimus pigem tehnilist laadi, küsin seda Marko käest ja kui küsimus üldisem, räägin Anzelikaga, kes kogu projekti valmimist koordineerib. Samas tean, et nad arutavad minu projektiga seonduvat ühtse töögrupina.

Mida saad sa enne sisearhitekti juurde minekut valmis mõelda

Pildid
Kõige universaalsem keel, seletamaks sisekujundusideaale, on piltlikud näited. Sirvi kodus võimalikult palju ajakirju ja muud trükimeediat, kus on erinevatest sisekujundustest pilte nii üldises plaanis kui detailidena. Pane kokku kaks hunnikut pilte — ühed sellised, kus on mingi detail või üldine lahendus, mis kindlasti meeldib ning teine, kus on negatiivseid emotsioone tekitavad elemendid. Niimoodi sisearhitektiga koos neid pilte vaadates tekib tal kõige parem ülevaade sulle sobivast stiilist.

Harjumused
Pane kirje oma pere kodused rutiinid ning erinevad harjumused. See on nüüd see osa, kus on oluline, et saad oma sisearhitektiga vahetult ja piinlikust tundmata suhelda. Vähe sellest, et põhimõtteliselt võõrale oma intiimsemaid koduseid toiminguid kirjeldada on raske, on eestlane olemuselt kinnist tüüpi loomuga ning avaneb alles peale pikka tutvusperioodi. Selleks aga, et saaksid omale ideaalselt kujundatud kodu, peab sisearhitekt üsna detailselt teadma, mida, kuidas ja millal perekond on harjunud tegema.

Eksponeerimine
Esmalt pane kirja, mida endale või teistele näidata soovid. Mõne inimese jaoks on olulisem funktsioon, teise jaoks on paljud asjad lihtsalt ilusad. Sellest lähtuvalt saab sisearhitekt kujunduses vastavaid detaile kas varjata või hoopis esile tuua. On inimesi, kelle jaoks tema purjelaud on ilus ka siis, kui see parasjagu vees ei ole ning ta soovib seda oma koduseinal eksponeerida, mõni teine teeb trepihallis iga nädal uue näituse oma fotodest või laste joonistustest, kolmas näeb aga ilu puhtas seinapinnas. Oluline osa eksponeerimisest on ikoonid ehk esemed, millel on eriti kõrge sentimentaalne või ajalooline väärtus ning mida peab vastavalt ka presenteerima. Ikooniks võib olla väärtuslik maal, kummut, mis on juba viiendat põlve suguvõsas või hoopis vanaisa vanad saapad.