Niisugune ministeerium on tavaline paljudes Euroopa Liidu maades, eriti teistest hiljem liitunutes nagu Portugal ja Iirimaa. Vaja on ministeeriumi just selleks, et riik sekkuks otseselt kõrgtehnoloogilise tootmise arendamisse.

Heakene küll, teeme siia IT-kolledzhi, kuid selle lõpetajad lähevad tööle otseteed Saksamaale, sest seal on puudu 300 000 vastava ala spetsialisti ja palgad on kolm korda kõrgemad kui siin.

Niisugune on praegune olukord ja see tingibki nn elkotekkide tekkimise. Tootmine Elcoteqis ei erine ju mitte millegi poolest särkide kokkuõmblemisest Bangkoki vabrikutes.

Oluline on arendustöö tegemine kohapeal, ajupotentsiaali ärakasutamine, selle pealt tulebki põhiline sissetulek.

Uue ministeeriumi raskuspunkt olekski töökohtade loomisel. Seda saab teha kõigepealt konkurentsi tekitamise kaudu. Väga lihtne oleks lähtuda ELi direktiividest, mida me niikuinii täitma peame. Need nõuavad selgelt konkurentsi tekitamist eriti side, energeetika, transpordi ja keemiatööstuses. Konkurentsi tekitamise kaudu tuleb tekitada keskkond tootmise arendamiseks.

Teadus- ja tehnikaministeerium ühendaks raha tekitavad ühiskonnaharud. Kultuuri-ja haridusministeeriumi valitsusala kattub niikuinii väga suures osas ning nemad kui raha kulutavad ministeeriumid tulekski ühendada.

Selle kõige läbiviimiseks ei olegi tarvis uut bürokraatiamasinat, piisab ka portfellita ministrist ja tema abilistest.