Ta lisas, et need õppekohad on üliõpilastele tasuta ja ülejäänud tudengitelt on ülikoolidel õigus küsida õppetasu.
Selline süsteem tähendab riiklikult tellitavate õppekohtade arvu vähenemist tulevikus, samas maksab riik iga üliõpilaskoha eest ülikoolile rohkem kui seni.
Haridusminister Tõnis Lukas moodustatud komisjoni ettepaneku kohaselt on plaanis jagada kõrghariduslik õpe kaheks haruks: ülikooli tüüpi ja mitte-ülikooli tüüpi õppeks, kusjuures ülikooli tunnuseks on kõigi kolme kõrgharidustaseme — bakalaureus, magister, doktor - olemasolu, lausus pressiesindaja.
Ta lisas, et selle plaani ellurakendamisel on ette näha ülikoolide arvu kahanemist.
Valitsuskabinetis aktsepteeritud plaani järgi suunab riik tööturu nõudeid arvestades haridusvahendeid tulevikus nii, et mitte-akadeemilistel kõrghariduse õppekohtadel õpiks pooled kõikidest üliõpilastest, lausus pressiesindaja.
Tema sõnul on see vahekord olnud seni 70:30 akadeemilise õppe kasuks.
Haridusministri juhitud komisjon tegi valitsusele ka ettepaneku viia läbi ülikoolide ühendamine lähtuvalt nende taseme hindamise tulemustest ja ekspertgruppide ettepanekutest.
Ühendamise eesmärgid ja nende saavutamise teed on kava kohaselt vaja sätestada seaduses.
Haridusminister Lukas sai valitsuselt ülesande esitada komisjoni ettepanekute elluviimise konkreetne tegevus- ja ajakava.
