VALIMISBLOGI: Keskerakond on kui töötu keskealine ja IRL pahur vanainimene
"Tänast sissekannet inspireeris tegema Delfis ilmunud Janek Mäggi artikkel, kus ta paiskab õhku väite, et alternatiivi Andrus Ansipi valitsusele ei ole ega lähitulevikus tule ka.
Kuigi see pole kirja pandud Reformierakonna liikme poolt, siis on see väga tugeva valimiskampaania maiguga. Seda just sellepärast, et reaalselt võivad need Eesti kodanikud, kes veel kahtlevad, võtta seda juttu surmtõsiselt ning täites oma kodanikukohust annavad ehk isegi vastumeelselt oma hääle just sellele erakonnale, sest ju on nii kõige parem, kui juba enne valimisi põhimõtteliselt võtja välja kuulutatakse.
Ma pole aga nõus, et Eestis pole praegu olemas alternatiivi. Küll aga olen ma nõus, et Reformierakond on enda prestiiži masuaastatega lihtinimese silmis kasvatanud. Väita aga, et isegi erakonna sees pole sellist inimest, kes oleks võimeline peaministriks asuma, on veidi utoopiline. Isegi kui see võib nii tunduda, siis ei riigile, erakonnale ega valitsusele (juhul kui valitsus koosneks samadest erakondadest) poleks ühe inimese domineerimine liiga pika aja jooksul kokkuvõttes kasulik. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on rotatsioon valitsejates oluline ühiskonna liberaalse demokraatia säilimise eeldus. Veel olulisem on see, et kui valitsust juhtiv inimene või erakond vahetub, siis on paratamatu, et tuleb juurde uusi ideid, mõtteid, arvamusi, mis on aga meie riigi jaoks tähtsa mõiste ehk innovatsiooni üks eeldusi. Kui liiga kaua ollakse samas koosseisus võimul, tekib olukord, mida võib nimetada Nõukogude aegse mõistega stagnatsioon (kuigi veidi leebem vorm, see ei oma aga õnneks nii drastilist mõju ühiskonnale demokraatlikus riigis).
Professor Rainer Kattel tõi hiljaaegu välja mõtte, et praegustel valitsuserakondadel on valitsemisväsimus. Seegi on üks põhjuseid, miks oleks vaja teatud aja tagant (isegi kui elu sujub olevikus normaalselt) vahetada nii erakondade sees juhtpoliitikuid kui ka valitsuse sees inimeste rolle. See aitaks minu silmis ehk kaasa sellise stagna-aja tuleku vältimisele. Rääkides konkreetsetest võimalikest alternatiividest Reformierakonnale või Andrus Ansipile, siis erakondlikult võiks valitsuses ju positsiooni tugevdada IRL, ent ma kahtlen, kas seesmiselt ebaühtlane erakond oleks selleks võimeline. Järgmiseks oleks RE igipõline rivaal Keskerakond, kelle mainet rahva silmis on igasugu oletused ja kahtlused kahjustanud. Üle jääb veel vaid SDE, kellest paljud loodavad "uut algust" (erakond ise ka). Samas on sotside puhul probleemiks nende väiksus ehk, et suhteliselt raske on küll hea programmi, ent vähese inimressursiga suurtele vastu saada. Pigem näen ma sotsides kas tasakaalustavat koalitsioonipartnerit Reformierakonnale või kui üht tugevat opositsioonierakonda.
Kui vaadelda erakondi erinevas vanuses ning erinevate omadustega inimestena, siis näen ma Reformierakonda kui rahulikku keskealist edukat inimest, kes pole küll veel pensionil, ent mõtleb juba vaikselt aktiivsest ärielust tagasitõmbumisest, teda hoiab tüüris veel vaid alluvate suur toetus, kuigi ideid arenguks on liiga vähe. Keskerakond on kui töötu keskealine, kes vanal erialal enam tööd ei leia ning peab raskuste kiuste uusi võimalusi otsima ja oskusi omandama. IRL on oma liidri Mart Laari väljaütlemiste järgi küll kui pahur ja kuri vanainimene, kes pole kunagi teiste tegudega rahul, kuid enda käitumises vigu ei nähta, samas on mõningaid ideid, ent need on pigem skleroosi mõjul tulnud utoopilised mõttevälgatused. Viimaks on sotsid. Neid näen ma praegu kui äsja ülikoolidiplomi kätte saanud noort inimest, kellel on ideid, tegutsemistahet ja muud, ent mitte vajalikku töökogemust, raha ega tutvusi, et oma unistusi ellu viia.
Niisiis ei näe ma, et erakondadest oleks keegi võimeline RE-d otse troonilt tõukama. Küll aga näen ma võimalust, et erakond ise võiks oma liidriks (kellest peaks eelduste järgi saama ka peamister) pakkuda välja mõne uueema, noorema, värskema poliitiku. Mitte, et ma Ansipi kohe pensionile saadaks, vaid pigem toetaks teda karjääriredelil ülespoole pürgima (nagu tegi ka Siim Kallas). Usun, et Ansip on teinud küll niipalju, et võiks uusi väljakutseid otsima minna, sest tundub, et vitaalse tähtsusega uusi lahendusi ei suuda ka tema pakkuda, pigem tahetakse jätkata samaviisi, mis reaalsuse toob kaasa jällegi stagnatsiooniohu. Parimate kandidaatidena uue juhi kohale näen praegu Keit Pentust, Silver Meikarit või Kristen Michalit. Samas on karta, et kui Reformierakond võidab valimised ja peab valitsuse moodustama, siis jätkab peaministrina ikka vana nägu ehk Andrus Ansip. See aga ei mõju minu silmis hästi ei erakonnale, valitsusele ega ka riigile/rahvale."
