VALIMISBLOGI: Kes oravatest osales kõige enam riigikogu töös?
Fraktsiooni liikmetest osalesid istungitel kõige rohkem Väino Linde ja Erik Salumäe, kes oli kas kohal või puudusid tööga seotud põhjustel kõigil 475 istungi arvestuses. Asendusliikmetena parlamenti pääsenud Katrin Karisma-Krumm ja Terje Trei ei puudunud samuti põhjuseta üheltki istungilt, ent neil oli ka maksimaalne istungite arv vaid vastavalt 144 ja 73. Kõige väiksema osalusprotsendiga oli saadikutest Hannes Astok ja Maret Maripuu, keda loeti osavõtnuks 95%-l istungitest. Puudumisi oli vastavalt 26 ja 12 (NB! Maret Maripuu ei olnud kogu aeg riigikogu saadik).
Esinemiste poolest riigikogu istungitel olid teistest aktiivsemad Keit Pentus ja Kristiina Ojuland, ent kuna mõlemad täitsid teatud aja riigikogu aseesimehe rolli, siis ei ole mõistlik neid andmeid statistikana kasutada, sest nad ei anna objektiivset pilti tegelikust aktiivsusest. Niisiis võtsid Reformierakonnast kõige rohkem sõna Väino Linde 790 korda, Taavi Rõivas 783, Urmas Klaas 450 ja Igor Gräzin 330 korda. Kõige vähem võtsid sõna asendusliikmetest Terje Trei vaid 7 ja Katrin Karisma-Krumm 15 korda. Täisaja riigikogus veetnud saadikutest olid kõige vähem aktiivsed Jaak Salumets ja Jaanus Rahumägi, kes võtsid sõna vastavalt 22-l ja 25-l korral.
Riigikogus toimunud hääletustest võtsid kõige rohkem osa ehk tegid oma valikuid kõige enam Erik Salumäe 2689 korda, Rein Aidma 2631, Väino Linde 2571 ja Ene Kaups 2566 korda. Poolt hääletas enim jällegi Erik Salumäe 1677-l korral, järgmistena Lauri Luik 1667-l, Ene Kaups 1661-l ja Jaak Salumets 1638-l korral. Hääletustel oli kõige enam vastu Rein Aidma 1035 korda, Erik Salumäe 1011, Urmas Klaas 998 ja Väino Linde 961 korda. Erapooletuks jäid Väino Linde 14 korda, Igor Gräzin ja Hannes Astok 7 korda ning Rain Rosimannus ja Raivo Järvi 6 korda.
Võrrelduna suurima opositsioonierakonnaga käitus Reformierakond klassikalise valitsuserakonnana ehk enamik saadikutest osalesid küll istungitel, ent oli pigem passiivsed. Samas oli ka aktiivseid sõnavõtjad, ent nende aktiivsus põhines suuresti eelnõude esitamise ja vajadusel küsimustele vastamisel.
Plenaaristungitel tõestas erakond, et Eestis on parlamenditüübiks pigem "töötav parlament" ehk, et suurem töö käib komisjonides ning istungitel vaid kinnitatakse seisukohti ja lastakse opositsioonil särada. Siit tuleneb miinus erakonna jaoks. Nimelt on just plenaaristungid, infotunnid ja arupärimised suuresti need, mida ka avalikkus jälgib. Seega jäävad saadikud tihti enda passiivsuse tõttu ilma võimalusest ennast tavainimestele nähtavaks ja kuuldavaks teha (ehk ennast tasuta reklaamida).
Kui vaadata hääletamisi, siis tuleb selgelt välja, et palju on vastuhääletamisi. See tuleneb suuresti opositsiooni eelnõude ja ettepanekute mahahääletamisest ning enamasti juba esimesel lugemisel, mistõttu enamik eelnõusid üldse komisjonidesse ehk töötubadesse ei jõuagi. Seda pean suureks miinuseks, sest annab koalitsioonile võimaluse blokeerida kõiki opositsiooni ettepanekuid. Pigem peaks asjad saama komisjonides ära räägitud ning seega saaks rohkem eelnõusid istungitel konsensuslikult kas vastu võtta või tagasi lükata.
