VALIMISBLOGI: Julgeolek erakondade programmides - sarnased seisukohad aga ühe suure erandiga

 (11)
Jalaväe lahingumasin CV9035NL
Jalaväe lahingumasin CV9035NLFoto: Henry Westendorp / AVDD

Euroopa Parlamendi valimiste ühe olulisema küsimusena on paljud kandidaadid välja toonud julgeolekupoliitika. See on ka täiesti mõistetav, kui arvestada Ukraina sündmusi ja leiget reaktsiooni Euroopa Liidult. Seetõttu on ka paslik vaadata, mida erakonnad oma valimisprogrammides julgeoleku kohta arvavad.

Reformierakond - ühtsem kaitsepoliitika, suurem turvalisus

Just sellist nime kannab Reformierakonna programmi julgeolekupeatükk. Erakond näeb ELi ühist kaitsepoliitikat Eesti omariikluse olulise alustalana ning peab vajalikuks liikmesriikide kaitsekoostöö tõhustamist.

Tähtsale kohale asetavad oravad ELi ja NATO tiheda partnerluse ning ELi sõjalise koostöö vormi ehk ELi lahingugruppide arendamise vajaduse. Samast lõigust võib leida ka konkreetse valimislubaduse: hoida „vankumatult Eesti kaitsekulutused kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust".

Lisaks lubab Reformierakond seista küberturvalisuse ja -vabaduste eest ning panustada ELi küberkaitsepoliitika väljatöötamisse, kaitsta Eesti ettevõtjate huvisid ELi ühisel kaitsetööstuse turul ning hoida energiajulgeolek Euroopas tähelepanu all.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond - ühel häälel rääkiv Euroopa Liit

Sotside välis- ja kaitsepoliitika peatükk keskendub tegelikult rohkem välispoliitikale: enamik sellest on pühendatud ELi välisteenistuse tugevdamise ja idapartnerluspoliitika süvendamise vajadusele.

Seotud lood:

Julgeolekupoliitikas saab välja tuua kaks seisukohta: esiteks rõhutavad sotsid, et ELi kaitsepoliitika ei tohi NATOt dubleerida, vaid „peab suutma ületada takistused, mis tulenevad ainult osaliselt kattuvast liikmeskonnast". Sarnaselt Reformierakonnale peavad sotsid oluliseks tihedat koostööd kahe organisatsiooni vahel. Teiseks leiab erakond, et EL peab olema rahvusvahelisel  areenil „edukas rahu eestkõneleja ning kaitsepoliitika koordineerimise edendaja".

Isamaa ja Res Publica Liit - Soome ja Rootsi NATO liikmeteks

IRL peab ELi kaitse- ja julgeolekukoostööd oluliseks, sest „riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavõrgustiku väljaarendamist". Nagu kaks juba tutvustatud erakonda, väärtustab ka IRL ELi ja NATO kahepoolset koostööd. Erakonna arvates peaks EL juhtima ja korraldama ühiseid operatsioone, jättes NATOle kollektiivkaitsega seonduvad ülesanded.

Samuti peetakse vajalikuks küberkaitse arendamist ning küberkompetentsi jagamist ELi partnerite, naabrite ja abi-sihtriikidega. Erinevalt teistest programmidest torkab IRLi omas silma selge ettepanek meie põhjanaabritele: erakonna arvates peavad ELi Põhjala riigid ühinema NATOga ning hoidma oma kaitsekulutused minimaalselt 2% tasemel sisemajanduse kogutoodangust.

Keskerakond - ühistel väärtustel põhinev poliitika

Sarnaselt sotsidele keskendub ka Keskerakonna välis- ja kaitsepoliitika peatükk enam välispoliitikale, sealhulgas väliskaubandusele. Nagu teised erakonnad, toetavad ka tsentristid tihedamat koostööd ELi ja NATO vahel. Keskerakond näeb vajadust regulaarse tipptasemel kaitsedebati alustamise järele, et vältida dubleerimist, sest „ühiselt saavutame parema kaitsevajaduste ja -kulutuste juhtimise."

Peale selle peab erakond oluliseks ühist tegevuskava, et ohjeldada sõjalisi ja tsiviilkriise. Erinevalt teistest parteidest leiab Keskerakonna programmist märksõnadena relvastuskontrolli, desarmeerimisprogrammid ning võitluse terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Konservatiivne Rahvaerakond - solidaarsus rahvusliku julgeoleku tagamisel

EKRE eesmärgid julgeolekupoliitikas erinevad nii oma sisult kui ka sõnastuselt täielikult teiste erakondade seisukohtadest. Lisaks saavad otseselt pihta nii mõnedki ELi liikmesriigid, vähemalt üks Eesti erakond ning koguni president Toomas Hendrik Ilves.

EKRE nõuab „kõigilt Euroopa riikidelt täit solidaarsust iga liikmesriigi rahvusliku julgeoleku tagamisel". Seda ohustavate näidetena on viidatud prantslaste toodetud dessantlaev-kopterikandja Mistral müügile Venemaale ning Saksamaa energiasõltuvusele Moskvast.

Kategooriliselt ollakse vastu viisavabadusele Venemaaga ning Eesti julgeolekut ohustavaks arenguks peetakse „immigratsioonipoliitika nihkumist Brüsselisse". Massiline sisseränne ja suhted Venemaaga ongi EKRE julgeolekueesmärkide keskpunktideks.