VALIMISBLOGI: Erakonnad avalikustagu kampaaniakulusid ka enne valimisi
Siin võib muidugi vastu väita, et pärast valimisi tuleb niikuinii esitada valimiskampaania kulude kohta vastav aruanne. Samas on need tihtipeale koostatud nii, et sealt pole võimalik normaalselt välja lugeda, mida rahaga ikkagi tehti. Lisaks pole valija seisukohalt pärast valimisi avalikustatud aruannetest enam suurt tolku, sest nemad on oma valiku selleks hetkeks juba teinud.
Kuid võimalus näha valimiskampaania jooksul seda, kui palju ja mille peale konkreetselt erakonnad maksumaksja (või siis annetustena tulnud) raha kulutavad, looks kindlasti valija jaoks lisaväärtust ja aitaks tal paremini otsustada, keda valida. Ilmselt küsiks palju rohkem inimesi enda käest, kas see raha, mida kasvõi IRL ja Reformierakond on raisanud lamedate ja piinlike meemisoperdiste peale suuremate päevalehtede esikaantel, on väärt seda, et nende poolt hääletada. Vaevalt.
Ühtlasi võiks kampaania kulude ja tulude põhjalikum avalikustamine soodustada seda, et valimisdebatt muutub sisukamaks. Ehk raisataks vähem raha kallile, kuid polariseerivale ja ärapanevale lauspropagandale, mis ei tegele uue ainese loomise, vaid vanade, kõiki surmani ära tüüdanud vastasseisude ketramisega. Ehk keskendutaks rohkem olulistele küsimustele ja tehtaks seda asjalikul ja konstruktiivsel viisil. Neid tähtsaid teemasid on muuseas väga palju.
Ka erakonnad ise võidaksid kampaaniakulutuste avalikustamisest, kuna see muudaks nende kuvandi ausamaks ja läbipaistvamaks. Seda on neil kasvõi lähenevatele riigikogu valimistele mõeldes hädasti vaja.
Seda enam, et kõigi viimase aja suuremate poliitskandaalide keskmes on olnud raha. Reformierakonna rahastamisskandaal ei hävitanud mitte ainult Reformierakonna mainet, vaid puudutas väga tugevalt ka kõiki teisi erakondi, mis „kilekotiraha" hukkamõistmise ja enda puhtuse tõestamise asemel otsustasid piinlikult vaikida ja pilgu saapaninade poole pöörata. Jooksev kampaaniakulutuste avalikustamine aitaks taastada usaldust ja tõestada seda, et erakonnad kasutavad raha ausalt ja seaduslikult.
Kuna IRL peab nende valimiste üheks keskseks teemaks korruptsiooni vähendamist Euroopas, ootaks ka neilt rohkem läbipaistvust ja teenäitaja rolli antud küsimuses. Kuigi oleks äärmiselt meelevaldne väita, nagu võiks IRL teha valimiskampaaniat musta raha eest, oleks siiski loogiline eeldada, et nende loosungid ja käitumine käiks ühte sammu.
Siin tuleb muidugi täpsustada, et mitte keegi ei oota erakondadelt seda, et nad annaksid 24/7 vahetpidamata aru, kui palju maksti kaupluses kasti apelsinide eest või kui palju raha kulutati valimisbussi tankimise peale.
Valijal võiks olla võimalus teada saada, kui palju raha erakonnad kampaania jooksul kulutada plaanivad, missugust reklaami nad osta kavatsevad ja kui palju raha selleks kulub. Miks mitte esitada jooksvaid raporteid? Muidugi võivad kampaaniakulud kampaania arenedes muutuda ja ette võib tulla ootamatuid olukordi, kuid lõpuks ei saa need algset summat väga palju mõjutada. Praegu on ju ootamatud kulutused ennekõike tähendanud seda, et „Konkureeriv erakond avaldas meie kohta lameda ja solvava plakati, peame nüüd neile samaga vastama!", kuid see pole minu hinnangul aktsepteeritav.
Tähtis on siinkohal ka suhtumine: erakonnad ei tohiks hakata arrogantselt hämama, kui ajakirjanikud tulevad raha kohta küsimusi esitama. Pigem tuleks võtta seda võimalusena astuda valijatega konstruktiivsesse dialoogi, kus inimene saab aru, mida tema raha eest tehakse.
Silver Meikar on kiiduväärt näide poliitilisest jõust, kes ehitab valimiskampaania üles annetustele ja peab vajalikuks esitada jooksvalt aruandeid - kui palju ja mille tarvis ta kulutanud on. Samas võib seda tema puhul pidada ka ainuvõimalikuks viisiks, kuidas kampaaniat läbi viia, sest nii saab ta paista "unikaalsena", luues hea võimaluse enda vastandamiseks kartelliparteidele. Erinevalt suurest erakonnast, on üksikkandidaadina oma kulutusi palju lihtsam kokku võtta ja eristada. Muuhulgas võiks ülejäänud üksikkandidaadid, eesotsas Indrek Tarandiga, avalikustada juba praegu oma valimiskampaania kulud.
