24.01.2011, 17:17
Valijakompass aitab orienteeruda poliitilisel maastikul
FOTO:
24. jaanuari keskpäevast on Eesti Rahvusringhäälingu valimisportaalis üleval Valijakompass, mis on valminud koostöös e-Riigi Akadeemiaga. Kompassi leiab aadressil www.valijakompass.ee.
Valijakompass võimaldab kasutajal võrrelda oma seisukohti 30 ühiskondlik-poliitiliste sõlmprobleemi osas Riigikogu valimistel kandideerivate erakondade seisukohtadega. Erakondade positsioonide määramisel on arvesse võetud nii erakondade endi hinnangud kui ka valimisplatvormid ning teised avalikud allikad.
Kompassi valmimist juhendas Euroopa Ülikooli Instituudi doktorant Kristjan Vassil, kes osales 2009. aastal Europarlamendi valimisteks loodud platvormi www.euprofiler.eu väljatöötamisel.
"Valijakompassi juures on väga oluline selle läbipaistvus: tulemuse arvutamise loogika ja allikad on avalikud. Valijakompass ei ole must kast, kuhu tuleb sisse sööta arvamused ja seejärel tuleb välja kattuvuse protsent. Valijakompassis peab nähtav olema see, kuidas tulemuseni jõutakse," usub Kristjan Vassil.
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa hindab uue tehnilise abimehe metoodikat, kuid leiab ühtlasi, et Eesti inimestel on üpris selge tunnetus, keda valida. "Erinevad küsitlused on näidanud, et kaks kolmandikku Eesti valijatest teab üsna täpselt oma erakondlikku eelistust, olgu selle aluseks siis maailmavaade, konkreetne valimisplatvorm või sümpaatne poliitik. Nende jaoks võib valijakompass olla huvitavaks võimaluseks oma poliitilisele eelistusele kinnituse saamisel, või siis suunab inimese veelkord oma valiku üle mõtlema. Neile, kes ei ole suutnud otsusele jõuda või ei ole selles päris kindlad, on valijakompass kasulik abivahend nii hääletusvaliku tegemiseks, kui ka oma poliitiliste vaadete määratlemiseks," ütles Allikmaa.
"Samas ei tohiks aga valijakompassi võtta üleliia tõsiselt - lõplik otsus tuleb ju ikkagi teha oma peaga. Pigem on see vahend, mis ärgitab poliitikale mõtlema ja aitab nõnda suurendada kodanike aktiivsust, et valimiste osalusprotsent veelgi kasvada võiks," lisas Allikmaa.
Ka e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi juht Liia Hänni leiab, et valijakompassi eesmärgiks ei ole mitte niivõrd kodanike valimisotsuse mõjutamine, kuivõrd poliitika üle kaasamõtlemise ergutamine. "Valijaskonna teadlikud ja kaalutletud otsused on see vundament, millele tugineb esindusdemokraatia ja kodanikkonna vastutus riigi poliitilise kursi eest," usub Liia Hänni.
Valijakompassi poliitiliste väidete sõnastamisega tegeles ekspertkogu, kuhu kuulusid politoloogid Anu Toots ja Iivi Anna Masso, sotsioloog Juhan Kivirähk, kommunikatsioonispetsialist Agu Uudelepp ning meedia esindajad Urmet Kook ja Külli-Riin Tigasson. Erakondade positsioonide määramine oli Tartu Ülikooli politoloogide ülesandeks.
Valijakompassi rahastab Avatud Eesti Fond.
"Valijakompassi juures on väga oluline selle läbipaistvus: tulemuse arvutamise loogika ja allikad on avalikud. Valijakompass ei ole must kast, kuhu tuleb sisse sööta arvamused ja seejärel tuleb välja kattuvuse protsent. Valijakompassis peab nähtav olema see, kuidas tulemuseni jõutakse," usub Kristjan Vassil.
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa hindab uue tehnilise abimehe metoodikat, kuid leiab ühtlasi, et Eesti inimestel on üpris selge tunnetus, keda valida. "Erinevad küsitlused on näidanud, et kaks kolmandikku Eesti valijatest teab üsna täpselt oma erakondlikku eelistust, olgu selle aluseks siis maailmavaade, konkreetne valimisplatvorm või sümpaatne poliitik. Nende jaoks võib valijakompass olla huvitavaks võimaluseks oma poliitilisele eelistusele kinnituse saamisel, või siis suunab inimese veelkord oma valiku üle mõtlema. Neile, kes ei ole suutnud otsusele jõuda või ei ole selles päris kindlad, on valijakompass kasulik abivahend nii hääletusvaliku tegemiseks, kui ka oma poliitiliste vaadete määratlemiseks," ütles Allikmaa.
"Samas ei tohiks aga valijakompassi võtta üleliia tõsiselt - lõplik otsus tuleb ju ikkagi teha oma peaga. Pigem on see vahend, mis ärgitab poliitikale mõtlema ja aitab nõnda suurendada kodanike aktiivsust, et valimiste osalusprotsent veelgi kasvada võiks," lisas Allikmaa.
Ka e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi juht Liia Hänni leiab, et valijakompassi eesmärgiks ei ole mitte niivõrd kodanike valimisotsuse mõjutamine, kuivõrd poliitika üle kaasamõtlemise ergutamine. "Valijaskonna teadlikud ja kaalutletud otsused on see vundament, millele tugineb esindusdemokraatia ja kodanikkonna vastutus riigi poliitilise kursi eest," usub Liia Hänni.
Valijakompassi poliitiliste väidete sõnastamisega tegeles ekspertkogu, kuhu kuulusid politoloogid Anu Toots ja Iivi Anna Masso, sotsioloog Juhan Kivirähk, kommunikatsioonispetsialist Agu Uudelepp ning meedia esindajad Urmet Kook ja Külli-Riin Tigasson. Erakondade positsioonide määramine oli Tartu Ülikooli politoloogide ülesandeks.
Valijakompassi rahastab Avatud Eesti Fond.
