Valentinipäev - suhtlusvõimalus või kommerts viagrashokolaadiga?
Meil on anglosaksi pühi nii et kubiseb. Püha Patricku päev shotlaste pubide hüvanguks Karja tänaval. Kaubamärgiks on sel päeval roheline õlu. Volbriöö (kuid kes teab midagi nõidade lennust seal Brockeni mäel?). Veel on Halloween - kõigi pühakute päev. Müüakse zombimaske, kesklinnas juuakse.
Valentin on vene nimi, vene lehed reklaamivad päeva nimega "Valentin & Valentina". Poed müüvad südametega sokke ja paelakesi. Diskoklubid ahvatlevad sõpru. Mobiiltelefonid täituvad SMS-teadetega. Väikesed armsad kingitused, e-kaardid lähevad kaubaks. E-kaartidel on suudlused, südamed, äärmuseks on paljad rinnad. Mis on mängu nimi?
Mängu nimi on soomeugrilaste suhtlusvajadus. Eestlasi peab lahkusele ja sõbralikkusele sundima. Oleme tusaste põrnitsejate riik. Eriti veebruaris, mil valitseb pimedusehüsteeria nimega kaamos.
Sõbrapäev sunnib hästi ütlema. Ainult formaalne ei tohi olla. Kui tahad head sõnumit saata, siis saada see hästi. Mistahes vorm inimeste vahelt seinte lõhkumiseks on hea. Eesti kultuur on andnud meile kadripäeva ja mardipäeva, mis on veel kihvtimad. Siis nimelt ei aita südamega kaardist, vaid tuleb esineda. Hüpata, maskeeruda, laulda ja improviseerida. Kadripäeva ei saa kaelast ära ainult SMS-sõnumi saatmisega. Eesti püha on etem.