Mõelge järgi, mida Savisaar ülejäänud Eestile pakub. Mis on Tallinna saavutused ja kuvand, mida nüüd siis kogu Eestile pähe määritakse?

On need auklikud ja pimendatud tänavad, mida mööda liiklemine toimub ettearvamatute reeglite järgi. Või räämas, hallitavad ja eluohtlikud lasteaiad, mille remondiks kunagi eelarves raha ei jätku. Äkki hoopis munitsipaalkorterid, mille ehitamise peamisteks eesmärkideks on endale lojaalsete valijate grupi loomine (kellele üüriraha võlgu oled, selle laulu laulad). Nagu näha, on Tallinnal paljugi ülejäänud Eestile pakkuda.

Tallinna kogemustest võiks veel välja tuua mõned majanduseksperimendid. Keskerakonnal on teatavasti suurepärane majanduspoliitika, mille parimateks näideteks on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, tants Linnahalli ümber ja pankrotis erakond. Minu sooviks on, et pealinlasi ei käsitletaks kui mingeid laborirotte, kelle peal katsetusi saab teha. Miks ei võiks ka Tallinn lähtuda samadest põhimõtetest, mis riik – tasakaalus eelarve ja madalad maksud. Kas tõesti vajab ülejäänud Eesti majandusalaseid nõuandeid erakonnalt, kes isegi oma enda suhteliselt väikesemastaabilist eelarvet ei suuda plussis hoida.

Oma propagandamasin, mis koosneb Tallinna TV-st ja hulgast ajalehtedest, mille sisuks on Kiitus Suurele Juhile – on see tõepoolest mudel, mida peaks laiendama kogu Eestile? Eesti on ajakirjandusvabaduselt maailmas kolmandal kohal ja me peame selle üle uhked olema. Kas poleks aeg seda vabadust ka pealinnale laiendada ja ühe erakonna promomiseks kuluvat maksumaksjate raha kulutada mõne linnaelanikele tähtsa valdkonna toetamiseks?

Tallinnale mõeldes ei saa kahjuks üle ega ümber korruptsioonist. Ehk tohib mälu värskendamiseks tuua pisikese tsitaadi ühest möödunud aastasest ajalehest, mis kirjutas:
"Euroopa pistisepealinn Tallinn 2011 – Kultuur kustub. Nädalavahetusel avalikkust raputanud teade, et üks järjekordne Tallinna tippametnik on pistise võtmise kahtlustusega kinni peetud, ei tekitanud Äripäevas enam suuremaid erutusvõbinaid. Nähtud, tavaline asi, olid esimesed emotsioonid. Seejärel tuli häbitunne. Just, häbi. Äripäeval on kohutavalt piinlik Tallinna juhtide pärast. Meil on piinlik, et kõik selle hea, mis Eesti ja eestimaalased saavutada suudavad, nullib pealinn ära. Jah, sõnad "Tallinn", "ametnik", "Keskerakond" ja "pistis" on Äripäeva arvates juba ammu sünonüümideks muutunud."

Need olid siis mõned näited Tallinnast, millega Edgar kogu Eestit tahaks õnnistada. Kui keegi leiab, et olen liiga negatiivne, siis lohutan teid sellega, et jätsin isegi päris paljud asjad nimetamata. Kes mind ei usu, tulgu Tallinnasse. Ainult tehke seda kiiresti. Varsti saabub talv ja talvel meil Tallinnas lume koristamiseks raha ei ole. Nii et alates kusagilt novembrist enam linna ei pääse. Aga ärge põdege, hiljemalt aprilliks on lumi sulanud ja siis saate meid jälle külastada.

Kõige tähtsam on hoopis see, et mida peaks Tallinnas teistmoodi tegema? Tallinna inimesed väärivad korras ja valgustatud tänavaid, korras lasteaedu, mõistlikku liikluskorraldust, kvaliteetset ühistransporti ja vastutustundlikku ümberkäimist maksumaksjate rahaga. Linna juhtimine ei tohi toimuda läbi pideva vastandumise, klassivõitluse ja permanentse valimiskampaania. Linna valitsemine peab olema läbipaistev ja kõigi linnaelanike huvisid arvesse võttev. Ainult nii saab Eesti endale pealinna, mida ta väärib ja mille üle kõik Eesti elanikud võivad uhked olla. Seda nägemust minu arvates praegune linnavalitsus ellu viia ei suuda ega taha.

(Autor on Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees .)