Valdo Randpere: Kuhu küll kõik hääled jäid, mis on neist nüüd saanud?
Edgar Savisaare kesist tulemust ja allajäämist Yana Toomile on põhjendatud Edgari väljaütlemistega Ukraina ja Venemaa teemadel, mis peletasid temast ja Keskerakonnast eemale eesti valijad. Ütleme, et see on nii.
Aga vene valijad? Miks eelistasid nemad Yanat Edgarile? Ma arvan, et põhjuseks on see, et ka vene valijatele ei meeldi korruptsioon. Eelmisel aastal toimunud kohalike valimiste ajal polnud vene valijatel Lasnamäel eriti kellegi muu poolt hääletada, kuna Keskerakonna nimekiri pärast Edgarit oli tõenäoliselt meelega tehtud suht nõrguke, et Edgar üksinda hiilata saaks.
Samas ütlesid väga paljud vene valijad omavahelistes vestlustes, et nad on teadlikud Tallinnas valitsevast korruptsioonist ja et neile see ei meeldi. Samad inimesed ei suutnud aga ka näiteks reformierakonna poolt hääletada, kuna meie paigutasime ümber pronkssõduri. Nad olid iseenesest nõus sellega, et Sõjaväekalmistu on pronkssõdurile sobivam koht, aga ikkagi...
Ma usun, et paljud nii mõtlevatest vene valijatest hääletasid Yana Toomi poolt, kuna üleriigiline nimekiri andis selleks võimaluse ja Yanat ei seostata ei Tallinna ega ka näiteks Ida-Virumaa keskerakondlike omavalitsuste korruptsiooniga.
Seda arutluskäiku toetab ka Mihhail Stalnuhhini tulemus, mis oli üle kahe korra väiksem Yana Toomi omast. Edgari puhul ei saa muidugi lisaks korruptandi imagole ei üle ega ümber „parim enne" tähtaja möödumisest. Mõnes mõttes on täitsa kurb vaadata, kuidas Jüri Ratas ja Kadri Simson enne raugastuvad, kui nende teoreetiline võimalus erakonna etteotsa asuda kätte jõuab.
Teine suur altminek oli kahtlemata Anvar Samost. Mees, kes mõne kuu eest suur aplombiga poliitikuks hakkas ja paarkümmend tuhat häält lubas koguda, sai lõppkokkuvõttes kokku ainult 3626 häält. Tsiteerin Anvar Samostit 19. veebruari Postimehele antud interjuust:
Kui palju hääli loodate koguda?
Võimalikult palju. Selleks, et europarlamendis mandaat saada, on vaja mitukümmend tuhat häält ja ma olen kindel, et ma need hääled saan.
Kuidas kujuneb teie arvates seekord kohtade jaotus europarlamendis?
Tundub, et praegu on kõikidel erakondadel väga võrdsed võimalused. Kõik uuringud viitavad, et erakonnad on ühel joonel, eriti kui vaadata seda, missugune on erakondade toetus nende inimeste seas, kes kavatsevad valima minna - praktiliselt kõigil on umbes viiendikuline toetus. Ma usun, et minu liitumine IRLiga ja osalemine europarlamendi kampaanias aitab siis võib-olla IRLil näiteks kahe koha asemel kolm saada.
Päris piinlik lugemine, kas pole. Kas äkki sellises praalimises ei peitugi vastus küsimusele, et kuhu need hääled siis jäid?
Veel ühest altminekust seoses valimistega tahaks rääkida. Selge see, et enne valimisi ei tea keegi oma tegelikku tulemust ette. Võib seada eesmärke ja teha kõik endast oleneva selleks, et neid saavutada. Aga tõde on ikkagi ainult valijate peas olemas. Ilmselgelt ei suuda ka Emor seda eriti edukalt sealt kätte saada.
Mul on igatahes raske tõsiselt võtta nende juttu sellest, kuidas näiteks sotside toetajad tegelikus valimissituatsioonis sotside poolt ei hääleta?!? Äkki ikka pole sotsid nii erilised, et neist unistatakse aga nendega kokku heita ei julgeta? Äkki on hoopis nii, et Emor teeb midagi valesti? Kui kahtede valimiste eel hinnatakse ühe erakonna toetust 50% kõrgemaks, kui see osutub olema valimiste järel, siis võiks prügi oma silmist otsida. Veelgi hullem oli seekord möödapanek konkreetsete kandidaatide osas:
Kandidaat TNS EMOR 17.05 Tegelik 25.05
1 Indrek Tarand 15% 13% (2)
2 Marju Lauristin 9% 8% (3)
3 Edgar Savisaar 9% 5,6% (7)
4 Andrus Ansip 7% 14% (1)
5 Tunne Kelam 5% 5,7% (6)
6 Ene Ergma 5% 2% (14)
8 Kaja Kallas 4% 6,5% (5)
12 Yana Toom 3% 7,7% (4)
Nagu näha, oli Emori ennustus enam-vähem täpne 3 kandidaadi osas 8-st (Indrek Tarand, Marju Lauristin ja Tunne Kelam). Ülejäänute puhul oli möödapanek alates 40 protsendist Edgar Savisaare puhul kuni 123 protsendini Yana Toomi osas. Minu jaoks on sellises tulemuses liiga palju juhuslikkust ja liiga vähe teadust.
