Sõltumatu riigikogu on eeldus sõltumatu valitsuse, sõltumatute riigiametnike ja kohalike omavalitsejate tekkeks. Riigikogu sõltub praegu aga mitmest asjast.

Kõige laiaulatuslikum ja halvavam on parteiline sõltuvus. Praegusel valimisperioodil on kõik riigikogus esindatud parteid läbinud segadusi, vastuolusid ja konflikte, mis on häirinud nii riigikogu kui valitsuse
tööd, kogu riigi tegevust ja arengut. Koalitsioon välistab opositsiooni
esitatud eelnõude menetlemise ja opositsioon korraldab ööistungeid riigikogus eesmärgiga halvata vastaste tegevust. Minu arvates on need mõistusevastased tegevused.

Väga negatiivne on minu arvates ka riigikogu sõltuvus valitsusest. Ilmekas on eelarvearutelu, kus riigikogu ei saa muuta toimetulekutoetust elamisväärseks, sest valitsusel pole raha. Riigikogu väldib teadlikult konstateerimast, et mittetoimetulevad elanikud on ise süüdi ja toimetulekutoetust pole vaja suurendada.

Riigikogu peaks täitma seadusandlikku funktsiooni ja valitsus peab
täitevvõimuna tegutsema sihipäraselt kõigi seadusandja määratletud
eesmärkide saavutamise nimel. Rahapuudus ei tohi olla takistus vajalike meetmete rakendamisel, küll aga kasutatakse seda praktikas nii riigikogus kui valitsuses ettekäändena, et mittetegutsemist põhjendada.

Tegijatele on kindlasti tuntud tõde, et vajalikku raha on hea tahtmise korral alati võimalik leida. Suurel määral on riigikogu sõltuv ebaprofessionaalsusest ja ebakompetentsusest. Riigikogu ei suuda ise olla kompetentne ja professionaalne. Ta pole ka püüdnud kaasata kompetentseid ja professionaalseid inimesi probleemide teadvustamisel.

Näiteks võlaõigusseadus menetleti riigikogus tervikuna professionaale
kaasamata. Tõendusena soovitan lugeda justiitsministri seletuskirja vastu võetud seadusele.

Minu arvates on riiklik raiskamine mitte kasutada kompetentsete inimeste
professionaalsust. Eestis on arenguks vajalikku kompetentsi piisavalt.
Et seda rakendada, tuleks anda oma hääl riigikogu valimistel sõltumatu
kandidaadi poolt. Erakond Eestimaa Rohelised algataski initsiatiivi, et
sõltumatuid ja parteituid kandidaate leida – toetan seda igati.

Olen isiklikult läbi viinud testi, et riigikogu teovõimet määratleda.
Pöördusin taotlusega kõigi selle liikmete poole, tegin seda kolmel korral
pikemate ajaperioodide järel. Minu pöördumisele jättis reageerimata 65
Riigikogu liiget. Reageerisid esimees ja aseesimees, küll aga pole üks
aseesimees siiani pidanud vajalikuks minu pöördumisele reageerida.

Tõlgendan seda nii, et Reformierakonnal pole kombeks vastata kodaniku
pöördumisele. Tankistiks lükati ilmselt parteiliige Igor Gräzin, kes
soovitas mul leida odav advokaat ja pöörduda edasi kohtusse. Ma polegi
mõistnud, kas taolist vastust peaks tõlgendama advokaatide halvustamisena või kuidagi teisiti.

Minu arvates peaks olema riigikogu seadusandlik funktsioon teenida ainult riigi elanike huve, mitte otsida põhjendusi, et vajaliku seadusandliku funktsiooniga mitte tegeleda.

Soovitan kõigil ääremaa valijatel teostada omapoolne test. Valimisteni pole enam jäänud ju palju aega, valimiskampaania alguseni on veelgi vähem aega. Seriaal «Riigimehed» esitas tõdemuse, et valijaid ei sobi usaldada. Kuidas saaksime siis taastada riigimeeste usalduse valijate suhtes?