Tallinna elanikest on eestlasi üle 55 protsendi, rahvastikuregistris (selle järgi pannakse kokku valijate nimekiri) võib eestlasi olla juba üle 56 protsendi.

Venelasi on umbes 42-43 protsenti, sest mitte-eestlaste seas on Tallinnas ka juba omajagu uusi sisserändajaid, näiteks viimase 20 aasta jooksul siia kolinud soomlasi. Nende peal Savisaare maagia ei tööta.

Taolisi numbreid nähes on selge, et Tallinnas pole võimalik moodustada linnavalitsust ilma vähemalt mingi osa eestlaste toetuseta, samas on teoreetiliselt võimalik teha linnavalitsus nii, et seda moodustavaid erakondasid pole toetanud mitte ükski Tallinna venelane.

Eesti on rahvuslikult lõhestunud riik ning siin toimib etnilise poliitika loogika, kus maailm jaguneb "meieks" ja "nendeks" ja kus toetatakse "omasid". Sotsid on üks kolmest suurest eestlaste erakonnast, viimastel riigikogu valimistel ütles 95,7 protsenti sotside poolt hääletanuid, et nad on eestlased.

Tallinna venelased on katkiste teede peale sama pahased kui eestlased ja korruptsioon riivab ka nende õiglustunnet, aga päeva lõpuks on Keskerakond nende jaoks siiski "omade" erakond, sellal kui sotsid on "nende" ehk eestlaste erakond.

Kuna Tallinna venelased saavad väga hästi aru, et SDE võib võimalusel teha Tallinnas koalitsiooni ka IRLi ja Reformierakonnaga, siis peletab see neid SDE juurest kaugele eemale, sest IRL ja Reformierakond on paljudele neist vastuvõetamatud. Sotsid küll räägivad, et on avatud koalitsiooniks ka Keskerakonnaga, aga neil ei tasu ennast petta, SDE valijate eestlastest tuumik eeldab neilt võimalusel Keskerakonna Tallinnas opositsioonipingile saatmist.

Sotside lootus võita Tallinnas vähegi arvestatavalt venelaste hääli on minu arvates illusoorne. Ka paljud venelased võivad pidada Keskerakonda ebakompetentsete korruptantide jõuguks, aga Keskerakond on venelaste jaoks siiski "oma" ebakompetentne korruptantide jõuk. Keskerakonnal piisab vaid lubada, et nad kuulavad rahvast ja parandavad end ja venelased andestavad neile.

Ida-Virumaal on sotsidel palju enam lootust

Hoopis teine lugu on Ida-Virumaal. Seal on suurtes linnades Keskerakonna ülekaal nii suur, et sisuliselt on tegemist üheparteisüsteemidega, kus opositsioon on väga nõrk. Paratamatult tekitab taoline olukord valijates soovi alternatiivi järele ja seal on sotsidel reaalne võimalus pälvida arvestatava hulga valijate toetus.

Erinevalt kohalikest väikestest valimisliitudest on sotsidel väljakutse esitamiseks piisavalt raha ja mõnel pool ka inimesi, nagu Narvas Jevgeni Ossinovski. Kuna Ida-Viru linnades pole kohalikel venelastel ka põhjust karta, et sotside poolt hääletamine toob võimule Reformierakonna ja IRLi, siis on sotsid neile igati sobivaks alternatiiviks, kelle poolt hääletades oma kodulinnade poliitikasse konkurentsi lisada.

Riigikogu valimistel sotsidel Ida-Virumaal tõenäoliselt nii hästi aga ei lähe. Jällegi on põhjuseks etnilise poliitika loogika. Kui kohalikel valimistel on sotsid Ida-Virus teretulnud kui poliitilise konkurentsi tekitajad, siis üleriigilistel valimistel on konkurents niigi terav ja venelaste esindajaks on Keskerakond, mitte sotsid. Sotside katsed laiendada oma kandepinda ka venekeelsete inimeste seas on väga teretulnud, aga ma ei usu, et need katsed saaksid olla kuigi edukad. Vähemalt mitte sellises Eestis, kus rahvuslikud lõhed on nii tugevad, nagu nad meil on.