Vahur Koorits: Põllumees kui tulevane rikas
Mõistagi ei lähe kogu hinnatõus põllumeestele ega isegi mitte toiduainetööstusele, on põllumehed kiired lisama, rääkides kasvanud kütuse, väetise ja muudest hindadest.
Ent maailma rahvaarv kasvab siiski üsna kiirelt ja üha rohkem on jõukat rahvast, kes tahab liha süüa. Liha tootmine vajab teadupärast aga palju loomatoitu, mistõttu nõudlus erinevate põllukultuuride järele kasvab järjest enam.
Kui lisada siia nimistusse ka biokütuste tootmine, hakkabki selgeks saama, miks nõudlus toiduainete järele järjest kasvab. Põllumehed pole juba mõnda aega nii kindlalt tulevikku vaadanud, räägiti seetõttu eelmisel nädalal Saksa põllumajandusmessil Grüne Woche.
Kuigi mõnevõrra kaeblev olek tundub olevat põllumeestele üsna omane, on neil ka Eestis järjest vähem põhjust kurta. Söötis põllumaid enam pole ning iga aasta võetakse kasutusele 10 000 hektarit uut põllumaad. Hoogsalt kasvavad ka põllumaa hinnad. Tulevikku vaadates võib põllumajandust ning tõenäoliselt ka metsandust pidada selgelt Eesti üheks kõige suurema potentsiaaliga majandusharuks.
Mis on mu suhteline eelis, tuleb majanduses alati küsida. Põllumajanduses tagab kasvav nõudlus toodangule turu, kuid olgem ausad, Eestis on veel palju ruumi tootlikkuse tõstmiseks. Probleeme produktiivususega illustreerib hästi fakt, et Eestis saadakse ühelt hektarilt teravilja kolm korda vähem kui Saksamaal.
Madal tootlikkus
Mis puutub põllumaasse, siis on võimalik ju ka metsade ja soode põldudeks tegemine, kuigi selles osas tuleks keskkonnakaitse tõttu olla natuke skeptilisem. Fakt on igatahes see, et Eesti asub langeva rahvaarvuga Euroopas ja siin on vähe teisi majandusharusid, kus kasvupotentsiaal nii selgelt välja paistab.
Põllumajandusega teenimiseks ei pea aga alati lehmi karjatama. Võib ju osta põllumajandusega seotud firmade aktsiaid või osta põllu- või metsamaad. Kui praegused tendentsid jätkuvad, on põllumaa palju parem pensionisammas kui Mustamäe korter, millele paljud kinnisvarabuumi ajal oma tulevikku lootsid rajada.
Ohtralt räägitakse viimasel ajal ka mahetootmisest. Paraku on see esialgu siiski jõukatele klientidele suunatud nišitegevus, millega alustades tuleks hoolega kaaluda, kas leidub kliente, kes on valmis maksma mahetoodangu eest 3-4 korda enam kui tavalise kauba eest.
Kas põllumajanduse edukus aitab päästa maapiirkondi inimeste äravoolust, on raske öelda. Siiski võib teha mõningaid järeldusi ühe Hollandist Ida-Saksamaale kolinud farmeri sõnadest, kes ütles, et põllumajanduses on võimalik raha teenida vaid siis, kui personalikulud miinimumini tõmmatakse. Kallite ja efektiivsete masinatega teevad vähesed hästi makstud spetsialistid ära selle töö, mida varem tegid kümned ja vahel isegi sajad rasket tööd murdnud inimesed. Seega kui maapiirkonnad tahavad senist rahvaarvu säilitada, peavad nad pakkuma oma inimestele tööd mujal kui põllumajanduses.
