Vahur Koorits: Pensionitõusu tahad? Aga tasuta arstiabi? Kui jah, siis puudutab OÜ-tamine ka sind

Paljusid võib üllatada see raevukus, millega paljud ettevõtjad käsitlevad OÜ-tamise teemat. Riigikohus on segi paisanud paljude ettevõtlike, sõnakate ja mõjukate inimeste harjumuspärase elu. Tavaline palgatöötaja võib seda pealt vaadates tunda, et see ei puuduta teda, aga see on vale. OÜ-tamise teema võib mõjutada juba lähematel aastatel nii pensionitõusu lootust kui arstiabi kvaliteeti ja pikas plaanis võib ohtu sattuda kogu praegune sotsiaalsüsteemi korraldus. Seetõttu tasub sellel teemal pilku peal hoida ka neil, keda muidu majandusuudised ei huvita.

Milles on asi? Riigikohus on kuulutanud ebaseaduslikuks pikaajalise praktika, mille käigus paljud inimesed, neist enamik kõrgepalgalised, tegid tööd hoopis osaühingu ehk OÜ juriidilist keha kasutades. Kui palgatöötaja peab maksma ka sotsiaalmaksu, siis OÜst dividendi võttev inimene maksab vaid tulumaksu. Kokkuhoid sotsiaalmaksu arvelt on väga korralik, eriti suure sissetuleku korral. Nüüd on see sotsiaalmaksu pealt säästmine ebaseaduslikuks kuulutatud.

Riigikohtu otsusele järgnes ettevõtjate terav kriitika. Mitmed neist, näiteks Raivo Hein Äripäevas, tegid ettepaneku, et tegelikult võiks OÜ vormis töö tegemine ja sotsiaalmaksu mittemaksmine olla täiesti seaduslik, sest see aitab ettevõtlust edendada. Seda mõtet kiitsid paljud teised ettevõtjad, kes pakkusid ühe lahendusena praegu 33 protsendi peal oleva sotsiaalmaksu järsku langetamist.

Kust saada raha pensionitõusuks?

Nii sotsiaalmaksu taseme langetamise kui OÜ-tamise lubatuks tegemise negatiivseks küljeks on aga sotsiaalmaksu laekumise järsk langus. Samas annab sotsiaalmaks järgmisel aastal tervelt 28 protsenti kogu riigieelarvest. Isegi väike sotsiaalmaksu laekumise langus toob kaasa kas mõne teise maksu tõsise tõusu või mingit kulude langetamise.

Sotsiaalmaksu kasutatakse Eestis tervishoiu ja pensionite rahastamiseks. Need on järelikult esimesed, mis löögi alla satuvad. Haigekassa prognoosid näevad ette tulude pidevat kasvu, aga ikka on tervishoid kehvas olukorras, sest raha on vähe. Igasugune sotsiaalmaksu laekumise langus võib anda tervishoiule väga valusa löögi.

Pensionitega on asi veel konkreetsem. Riiklikud esimese samba pensionid tõusevad igal aastal seadusesse kirjutatud indeksi ulatuses, millest 80 protsenti annab sotsiaalmaksu laekumise kasv. Kui sotsiaalmaksu laekumine ei kasva, võivad pensionärid senistest 4-5 protsendilistest pensionitõusudest igal aastal vaid und näha.

Töötasu dividendidena võtmine pole ka ettevõtjatele mingi tasuta raha. Nimelt on kogu Eesti sotsiaalkindlustussüsteem üles ehitatud põhimõttele, et inimesed jagunevad tööandjateks ja töötajateks. Sotsiaalkindlustuse kõik hüved on mõeldud töötajatele ja on reeglina seotud palga suurusega. Ettevõtja saab omale sotsiaalkindlustuse kaitse siis, kui ta maksab endale palka ja tasub selle pealt ka sotsiaalmaksu.

Ettevõtja kindlustab end ise

Kui ettevõtja ei maksa üldse palka või maksab seda minimaalselt, siis arvab ta end välja ka riikliku sotsiaalkindlustuse kaitse alt. Sel juhul jääb talle rohkem raha kätte, aga ta peab oma riskid ka ise kindlustama. See on miski, mida paljud ettevõtjad pole veel taibanud. Dividenditulust elav inimene peab ise end kindlustama selleks puhuks, kui ta haigestub, tal jääb tööd vähemaks ja ka pensioni jaoks.

Ka ettevõtjate jaoks ei ole tasuta lõunaid. Kes ei soovi maksta sisse riiklikku sotsiaalkindlustusse, peab oma riskid ise kindlustama. Kui ta seda ei tee ja risk realiseerub, pole tal enam õigus tulla kaeblema, et riik on ta hätta jätnud. Koos ettevõtja vabadusega tuleb ka vastutus. Eriti pensioniks kogumist ei pea paljud sotsiaalmaksu pealt säästvad ettevõtjad vajalikuks, kuigi neil pole mingit juriidilist ega moraalset alust loota, et riik nende vanaduspõlve kindlustab.

Seetõttu on OÜ-tamine kasulik just jõukamatele inimestele, sest nemad saavad end ise kindlustada ootamatuste vastu ja sotsiaalmaksu pealt säästetud rahast jääb ülegi. Madalapalgaliste inimeste jaoks on kasulikum saada võimalikult suurt sissetulekut palgana, sest sotsiaalmaksu arvelt säästetav väike summa ei võimalda koguda piisavalt palju raha, et töötuse, haiguse või pensionipõlve saabudes normaalselt edasi elada.

Sotsiaalne ebavõrdsus

Kui nüüd jätta täielikult iga inimese valikuks, kas töötada OÜ või palgatöötajana, võib tekkida olukord, kus kõik kõrgepalgalised töötavad OÜ-dena ja madalapalgalised palgatöötajatena. See toob omakorda kaasa olukorra, kus 5000 eurot kuus teeniv inimene maksab oma sissetuleku pealt väiksema protsendi riigimaksudeks kui 500 eurot kätte saav inimene. Juba praegu on fakt, et OÜ-tajate tegelik maksumäär on palju madalam palgatöötajate omast. Kui see tõdemus jõuab ka tavainimesteni, võib Edgar Savisaar lõpuks saada peaministriks isegi ühe jala ja korruptsioonisüüdistuse kiuste.

Samas ei puuduta see teema enam ammugi vaid kõrgepalgalisi. Ka madalapalgalisi surutakse tihti tööle OÜ vormis või näiteks käsunduslepinguga, et tööjõumaksude arvelt kokku hoida. Taolised inimesed tahaksid olla tavalised palgatöötajad kõigi sellega kaasnevate sotsiaalsete garantiidega, aga nende surumine vastu nende tahtmist näiteks OÜ kaudu töötama võtab neilt sotsiaalsed garantiid ja tekitab neile potentsiaalselt väga palju probleeme. Näiteks ei pruugi taoline inimene teada, et OÜ omanik ei või lihtsalt oma arve pealt raha välja võtta või poes piima eest firma kaardiga maksta.

Milliseid makse tõsta?

Kui nüüd tekib ikkagi soov OÜ-tamine legaliseerida, siis tuleb mingite muude maksude arvelt puudujääk katta. Hein ja mitmed teised arvavad, et sotsiaalmaksutulude languse kompenseerib käibemaksutulu tõus, sest ettevõtjatele jääb rohkem raha kätte ja nad kulutavad selle ära. Millegipärast näivad paljud ettevõtjad arvavat, et kui tulu ümber vaesematelt jõukamatele, edendab see majandust, aga kui jagada jõukamatelt vaesematele, siis on see majandusele kahjulik.

Tegelikult on väga tõenäoline, et OÜ-tamise legaliseerimine toob kaasa tõsise maksutulu languse ja selle kompenseerimiseks on vaja tõsta muid makse. Parempoolsed võivad eelistada käibemaksu tõstmist, mis aga lükkab maksude maksmise koorma veel enam vaesemate kaela.

Kui soov on kompenseerida langenud sotsiaalmaksulaekumised mingi muu maksuga nii, et see ei too kaasa vaesemate ja jõukamate sissetulekuerinevuste suurenemist, siis on ainsateks variantideks astmeline tulumaks ja varamaksud, näiteks automaks ja kinnisvaramaks.

Teine võimalus on, et praeguse sotsiaalsüsteemi põhjaliku muutmise asemel üritab riik kinni panna liiga silmatorkavaid kuritarvitamise võimalusi. See tähendab, et kui ikka kümme keevitajat keevitavad ühes reas, üheksa neist on palgatöötaja, aga kümnes töötab OÜ alt, siis maksustatakse seda kümnendat keevitajat ka sotsiaalmaksuga. Kindlasti tuleb midagi teha ka isiklike kulutuste firma kuludesse lükkamise liiga silmatorkavate juhtumitega, eriti neisse, mis puudutavad firmaautosid.

Poliitikud peavad otsustama

Poliitikud vahivad praegust olukorda ammuli sui ega oska midagi öelda ega teha. Samas ei pääse nad otsuste langetamisest. Praeguse olukorra on kaasa toonud see, et maksuamet on üritanud skeemitamisega võidelda olemasolevaid seadusi tõlgendades ja otsustav oli riigikohtu hinnang teatud skeemide seaduslikkusele.

Millalgi peavad aga poliitikud tegema otsuse, kas teha lõplik katse OÜ-tamine lõpetada või vastupidi, see legaliseerida. OÜ-tamise lõpetamise katse korral hakkavad poliitikud ettevõtjatelt rämedalt peksa saama. OÜ-tamise sallimise korral peavad aga poliitikud ütlema pensionäridele, et järgmisel aastal pensionitõusu ei tule. Ülejärgmisel ka mitte. Üldse enam pensionitõusu ei tule.