Vahur Koorits: Igasugune poliitika tähendab ümberjagamist

 (81)
Eurod
Foto: Ester Vaitmaa

Eestis armastatakse väita, et ümberjagav poliitika on midagi halba. Ent ümberjagamine võib tähendada ka ümberjagamist vaesematelt jõukamatele. Just seda ongi Eestis 20 aastat tehtud.

Vaesematelt jõukamate kasuks ümber jagamise tüüpiliseks näiteks on see, et majanduskriisi ajal tõsteti käibemaksu, kuigi põhimõtteliselt oleks võinud tõsta ka üksikisiku tulumaksu. Asi on selles, et kuna vaesemad inimesed kulutavad oma sissetulekust suurema protsendi Eestis tarbimisele, siis läheb neilt ka suurem protsent palgast käibemaksuks ja käibemaksu tõstmine vaid suurendas seda protsenti, mis nende sissetulekust riigile läks.

Üksikisiku tulumaksu tõstmine oleks valusamalt tabanud jõukamaid, sest nemad säästavad rohkem ja kulutavad rohkem väljaspool Eestit, kust Eesti riik käibemaksu ei saa. Minule on alati jäänud arusaamatuks, miks peetakse jõukamatelt vaesematele ümberjagamist halvaks, aga vaesematelt jõukamatele ümberjagamist heaks.

Ent peaaegu kõik poliitilised otsused sisaldavad mingil määral ümberjagamist, sest sisuliselt iga otsuse korral jaotuvad tulud ja kulud ebaühtlaselt.

Näiteks rongisõidu doteerimise korral jagatakse raha ümber rongiga mittesõitjatelt rongiga sõitjatele. Praamiliikluse doteerimisel jagatakse raha ümber praamiga mittesõitjatelt praamisõitjatele. Regionaalpoliitika tähendab raha ümberjaotamist Harjumaalt ülejäänud 14 maakonda jne.

Seotud lood:

Ümber võib jagada ka muid väärtuslikke ressursse, näiteks võimu või lugupidamist. Näiteks muutsid paremerakonnad enne 2009. aasta kohalikke valimisi valimisreegleid, et vähendada Keskerakonna ülekaalu Tallinnas. Nagu näha, polnud sellest eelmisel korral mingit tolku, aga sel sügisel võivad antud muutused tuua kaasa Keskerakonna võimult kukutamise.

Ent ka lugupidamine on miski, mida poliitikud saavad jagada ja ümber jagada. Näiteks jälgitakse mitmel pool väga hoolega, kellele annab president aurahasid ja mõõtes "omadele" antud aurahade hulka, järeldatakse, kas antud grupist peetakse lugu või mitte, olgu siis tegemist ettevõtjate, looduskaitsjate või õpetajatega.

Poliitikute üldine ebapopulaarsus tuleb samuti sellest, et väga paljud inimesed pole rahul sellega, kui vähe on neile jätkunud raha, võimu ja lugupidamist ühiskonnas. Nad sooviksid, et seda kõike jagataks natuke ümber nii, et nemad saaksid rohkem.