Vahur Koorits: Eesti on kujunenud ülemaailmselt oluliseks riigiks
Vaadata tuleb suurt pilti. Venemaa selle aasta kallaletung Ukrainale ja agressiivne käitumine naabrite suhtes on Ameerika Ühendriikide jaoks väga halb uudis seetõttu, et viimastel aastatel on ka Hiina hakanud jõulisemalt end kehtestama oma naabrite suhtes.
Tekkinud on USA juhitud maailmakorra vastu suunatud Hiina-Vene liit, mille kolmandaks liikmeks võiks nimetada ka Iraani. Just Hiina jõuline esiletõus on USA jaoks murettekitav, sest Hiina majanduse maht on Venemaa omast palju suurem ja Hiina soovib ülemvõimu Aasias, mille tähtsus maailma majanduses vaid kasvab.
Mida tihedam on Hiina-Vene liit, seda enam tähendab USA võimalik lüüasaamine Euroopas ka tagasilööki USA poliitika jaoks Kaug-Idas. USA liitlased Aasias jälgivad hoolega igat USA sammu Euroopas ja Lähis-Idas. Kui Barack Obama ei pidanud eelmisel aastal oma lubadust Süüriat pommitada, oldi paljudes pealinnades väga murelikud. Aasialasi ei huvitanud Süüria, aga nad tahtsid näha seda, et kui USA lubab sõjaliselt sekkuda, siis see lubadus ka maksab midagi.
Hea uudis Eestile on see, et USA kavatseb võidelda senise maailmakorra säilimise eest. USA on endiselt majanduslikult ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Ühendriikidel on ka laialdane võrgustik liitlasi Euroopas, Aasias, Lähis-Idas ja mujal, kes kõik on huvitatud praeguse maailmakorra säilimisest.
20 000
Just kõige eelpoolmainitu tõttu on Eesti kujunenud maailmas ootamatult oluliseks riigiks. Balti riigid on Vene-USA vastasseisus kõige haavatavam piirkond, mis tähendab, et just siin võib Venemaa kõige tõenäolisemalt üritada kallaletungi USA huvidele. Suurim sõjaline jõud Venemaa rünnaku takistamiseks on Balti riikidest aga just Eestil.
Selle aasta murelikud artiklid välisajakirjanduses manavad Balti riikide kaitsevõimest küll väga masendava pildi, aga mis on tõsi Läti või 1990. aastate Eesti kohta, ei kehti enam. 20 aastat edukat arengut on andnud Eestile kaitseväe, mis suudab mobiliseerida umbes 20 000 meest, kellele suudetakse anda ka mingisugunegi varustus ja relvastus.
Selle sõjaväega suudab Eesti Venemaale mõnda aega visalt vastu panna ja kui liitlased saadavad laskemoona juurde, siis suudab Eesti maha pidada kõva sõja. Seda sõjaväge ei saa kasutada Afganistanis või Aafrikas, sest see on loodud vaid selleks, et pidada Eestis kaitsesõda Venemaa vastu. Selles ongi Eesti tähtsus - siin, selles rindelõigus, oleme me üsna kõvad. Meil pole vaja teha muud, kui hoida oma rindelõiku, et püsida päris olulistena nii USA ja tema liitlaste jaoks Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas.
Ootamatu olukord
Ühe aastaga on Eesti rahvusvahelises asendis toimunud tohutu muutus, mis lisaks tavakodanikes täieliku segaduse tekitamisele paneb tõenäoliselt pea pööritama ka meie ametnikel ja poliitikutel. Harjuda tuleb mõnede täiesti ennekuulmatute asjadega.
Näiteks on tõenäoline, et võimaliku suure sõja korral Balti riikides on just Eestil sõjatandril elavjõult kõige suurem sõjavägi. USA väekontingendi suurus Läänemere piirkonnas sõja korral ei ulatuks tõenäoliselt 20 000 meheni, USA paneb oma jõu maksma tehnoloogilise ülekaaluga. Kindlasti ei oleks nii suurt sõjaväge siin Euroopa liitlastel ega ka Lätil ja Leedul. Võibolla vaid Poola suudaks sõjatandrile saata üle 20 000 sõduri.
Samuti võib lugejale tulla üllatuseks, et selle 20 000 sõduri puhul ei ole lae põhjuseks mitte inimeste puudus, sest inimesi oleks veel, vaid rahanappus. Ka selle 20 000 mehelise sõjaväe juures oleksid viimased pataljonid varustatud ja relvastatud üsna tagasihoidlikult. Oleks raha rohkem, saaks Eesti oma sõjaaja kaitseväge veel suuremaks teha.
Lisaks ei saa enam öelda, et Eesti on USAst täielikult sõltuv, sest tekkinud on vastastikune sõltuvus. Ka USAl on vaja, et meie oleksime oma rindelõigus tugevad, sest kriisid võivad samal ajal puhkeda mitmel pool maailmas ja kui meie siin saame hakkama, saavad nemad oma jõude vajadusel kusagil mujal kasutada.
Eesti on kujunenud ka sümboolselt väga oluliseks riigiks. Meie viimase 20 arengu edulugu on teinud meist lääneriikide lemmiku. Meie kaotamine Venemaale või vabatahtlik üleminek Hiina-Vene liidu poolele oleks lääneriikidele šokk, mis kajaks päris kaugele. Meie turvalisuse tagamine on ka lääne huvides.
Meil on põhjust olla rahul.
