VAATA UUESTI TÄISPIKKUSES: "Nagu vana abielupaar, et võtavad ühtemoodi sõna." Presidendikandidaadid olid debatis üllatavalt rahumeelsed

 (340)

Teisipäeval toimus Delfi toimetuses Delfi, TV3 ja Eesti Päevalehe ühine presidendikandidaatide debatt, kus presidendiks pürgijatel tuli vastata ka isiklikku laadi küsimustele. Debatil arutleti, milline peaks olema presidendi armuandmispoliitika, Eesti maksu -ja hariduspoliitika, millised on suurimad sisejulgeolekut puudutavad ohud ning kuidas kandidaadid kriisiolukorras toimiksid. Kandidaadid pidid avama ka oma välispoliitilisi seisukohti.

Väitlus möödus üllatavalt rahumeelselt. Jõksi sõnul on president sotsiaalne seismograaf ja ennetab probleeme. Helme arvates tahab rahvas vaadata presidendi poole ja näha autoriteeti. Kaljuranna sõnul president tunnetab, millised on keerulised olukorrad. Kallase hinnangul peab presidendi sõnum olema usaldusväärne. "President ei tohiks ajada tühja juttu." Repsi sõnul oodatakse presidendilt probleemi sõnastamist ja tunnistamist.

Debati järel esinejaid hinnanud eksperdid tõdesid, et kandidaadid tundusid väsinud ja silma jäi konflikti vältimine.

"Nagu vana abielupaar, et võtavad ühtemoodi sõna. Mul on tunne, et presidendidebatt on näitanud, et baasasjades ollakse ühel meelel," ütles Eesti Väitlusseltsi kohtunik Kadri Lainas

"Pole kahtlust, et kõik viis kandidaati saaksid ametiga hakkama. Allar Jõks on muutunud enesekindlamaks. Mailis Reps on muutunud tugevamaks muutunud. Reformierakonna praegused ja endised kandidaadid tunduvad kõige väsinumad," kommenteeris ajalehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin.

Seotud lood:

Debatt oli samaaegselt otse-eetris nii Delfi TV-s kui ka TV3-s.

Debatil osalesid presidendikandidaadid Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks, Marina Kaljurand ja Mart Helme.

Debateerimisoskust ja faktide kontrolli teostas ligi kahetunnises otsesaates ekspertide kogu, debatti juhtisid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Kärt Anvelt ja Tuuli Jõesaar.

Otseblogis kommenteerisid debati käiku taas meie ekspertide kogu koosseisus Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, ajalehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin ja kommunikatsiooniekspert, Eesti Väitlusseltsi kohtunik Kadri Lainas.

Lisaks tegid kandidaatide jutu osas sisulist faktikontrolli Eesti Väitlusseltsi kohtunikud Triin Toimetaja ja Karl Toom. TV3-st lõi otseblogis kaasa Sven Soiver.

Delfi, TV3 ja Eesti Päevalehe suur presidendidebatt
Suur presidendidebatt on lõppenud!
Moora: Silma jäi üldine konflikti vältimine.
Kadri Lainas: Kõikides oli reljeefsust olemas. Helmet iseloomustas loosunglikkust. Maailma kipub lihtsustama Helme.
Karulin: Immigrantide teine ja kolmanda põlvkonna väljatoomine oli uus teema.
https://twitter.com/loorm/status/778292865118117888
Debatt on lõppenud ja sõna võtavad eksperdid. Erik Moora: Kandidaadid on väsinud. Kadri Lainas: Nagu vana abielupaar, et võtavad ühtemoodi sõna. Mul on tunne, et presidendidebatt on näitanud, et baasasjades ollakse ühel meelel. Ott Karulin: Pole kahtlust, et kõik viis kandidaati saaksid ametiga hakkama. Allar Jõks on muutunud enesekindlamaks. Mailis Reps on muutunud tugevamaks muutunud. Reformierakonna praegused ja endised kandidaadid tunduvad kõige väsinumad.
Sven Soiver: Helme väitis lõpetuseks, et kandidaatidel on tõsiseid poliitilisi erimeelsusi. Eelnevad kaks tundi küll neid erimeelsusi ei kõlanud.
Karl Toom: Jõks ja Kaljurand näitasid arvatavasti parimat argumentatsiooni. Teistelt selles osas veidi kahvatu esinemine.
Helme: Persoonidena oleme kõik väga toredad inimesed. Kui me võtame poliitilised erimeelsused, siis ma välistan mitmeid, kui me võtame personaalsed omadused, siis ma ei välista kedagi.
Kaljurand: Nõustun Kallasega ja ei nimeta paremuselt teist kandidaati.
Jõks: Ma arvan, et ei ole õige, kui Siim Kallas kui Marina Kaljurand saaks presidendiks.
Reps: Ma endiselt arvan, et 24. septembril president valitakse. Kui ei, siis on üsna tõenäoline, et keegi meist ei saaks valituks.
Kallas: Jätan vastamata. See on valijameeste otsustada.
Endiselt pole kindel, et president valimiskogu ära valitakse. Kes oleks teie järel paremuselt teine?
Kaljurand: Meil on kokku lepitud, et me suhtleme Venemaaga nii palju, kui see on vajalik. Dialoog ei saa olla suurem olukorras, kus Krimm on okupeeritud. Kui Vene pool näeb, et heidutusmeetmed on tõsised, siis Venemaa seda arvestab.
Reps: Meil on endiselt vaja rääkida, mis toimub Ukrainas, mis toimub Türgi põgenikelaagrites. Oleme endiselt olukorras, kus asju ei nimetata õigete nimedega.
Kallas: Dialoog oli Venemaaga on uskumatult vähenenud.
Helme: Küsimus on, mis tasemel ja kes seda Venemaaga dialoogi pidama peaks. Euroopa Komisjon vaevaliselt seda peab. Dialoog suurte riikide vahel on, väiksed riigid saavad dialoogi siis, kui Venemaa seda tahab. Me saame instrumentaliseerida teisi suuremaid riike rääkima Venemaaga. Heidutusega tuleb olla ettevaatlik. Tuumaoht oli Külma sõja ajal olemas.
Kaljurand: Eesti on valmis hübriidsõja ohtudele. Ohud on muutunud mitmesugusteks ja klassikalist sõda on järjest vähem.
Kallas: Väikeste riikide osa suurte riikide vahel on suurte riikide vahel kokku lepitud. Mandaat on üsna piiratud. Soomlased on seda üritanud ja üritavad siiamaani. Väga keeruline on asja ajada. See on uskumatult tsentraliseeritud maa. Ma oleksin kuskil vahepeal. Ma ei tea täpselt, kuidas Poolas on. Ungari vaidluste ajal olin komisjoni. Ungari tahtis justiits- ja õigussüsteemi muuta nii, et seal ei oleks vanad tegelased. Aga seal tehti ka otsuseid, mis ajas Euroopa närvi.
Reps: Venemaa veenmiseks hoobasid on Venemaal ainult endal. Venemaa käitub ainult nii, nagu see on talle kasulik. Igasugused välispoliitilised otsused tulevad ainult Venemaalt. Tendents on, et Venemaa otsib sõbralikke suhteid Euroopa riikides.
erik.moora@ekspress.ee: Helme tegi rahvale ERRi-teemalist standupi järsku. Pika debati lõpuks hakkab midagi toimuma ka?
Karl Toom: Helme vastab küsimustele otse ainult siis kui see talle kasulik on. Kritiseerib sildistamist liberaalide poolt, kuid järgmisel hetkel sildistab ise uue hooga vastu. Kipub tihtipeale teemast kõrvale kalduma.
Sven Soiver: Ajakirjanikud toovad näiteid Poola ebademokraatlikest arengutest. Helme ütleb, et ei tea Poola asju täpselt, aga on siiski väga kursis talle kasulike detailidega Poolast.
Helme: Eile leppisime kokku, et ERR kutsub mind stuudiosse, õhtul helistati, et me ei kutsu teid. Hommikul tehti telefonikõne.
Ott Karulin: Vaid üks väike lugemismaterjal Ungari kohta: https://hungarianspectrum.org/2013/01/03/culture-censorship-and-the-hungarian-national-theater/
Helme: ERR on allutatud poliitikutele. ERR esindab vasakliberaalset poliitilist agendat.
Helme: Ma ei ole hästi Poola probleemidega kursis. Tean, et Poola kohus mehitati eelmise valitsuse meelsete kohtunikega. Me ei saa öelda, et Poola oleks ebademokraatlik. Suveräänsuse taastamisse suhtutakse äärmiselt valulikult - näiteks Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Euroopa projekti ei saa liikmesriikidele peale suruda. Need riigid hindavad oma suveräänsust. Nad tahavad tunda, et nad on peremehed oma maal. Ma tahaksin suurel määral seda kopeerida.
Kaljurand: Ma arvan, et Suurbritannialt oodatakse kiiret tegutsemist, aga riik pole veel valmis alustama läbirääkimistega Brexiti asjus. Pole kindel, et need algavadki. Mina annaks neile aega. Läbirääkimised peavad olema tasakaalus - tahate teha koostööd kaubandusvaldkonnas, teete ka migratsioonivaldkonnas.
Jõks: Hillary Clinton on mugavam president.
Kallas: Ma ei tõttaks praegu Iraaki, kui me oleks teadnud, mis pärast saab. Meie valik oli see, et Ameerika Ühendriigid on meie kõige tähtsam liitlane ja erakonnad otsustasid konsensuslikult.
Jõks: Eesti välisteenistus on väga tugeva kvaliteediga, sõltumata sellest, kes välisminister on. Me oleme natuke alahinnanud idapartnerlust, täpsemalt Gruusia, Moldova ja Ukraina püüdlusi.
Kaljurand: Ei piiritle kohtumisi - NATO JA EL-i tippkohtumistel ei ole presidendil rolli, aga ma olen valmis töötama organisatsioonidega. Ma ei võtaks üle välisministri ja peaministri rolli.
Sven Soiver: Kallas kui tagasihoidlikuse etalon vastuseks küsimusele, kas ta saab igale maailma tipp-poliitikule helistada: "No, jah, muidugi." Oli näha, et võimalus sellele küsimusele vastata tegi talle rõõmu enne küsimuse lõppu.
Kallas: Tunneksin ennast Euroopa debatis mugavalt. ÜRO-s ja NATO-s on president.
https://twitter.com/annakarolin/status/778285585496694784
https://twitter.com/loorm/status/778285521424510976
kadri@akkadian.eu: Helme kasutab päris huvitavat taktikat, tuuas oma sõnavõttudes pidevalt sisse Lennart Mere.
Reps: Täna võiks presidendist olla kasu, on spetsiifilised riigid, nagu Kasahstan, Usbekistan jne, kus mitteametlikud läbirääkimised võivad tuua kasu.
Millistes välispoliitiliste kuluaarides saate Eestile kasu tuua? Helme: Presidendil on võimalik suhelda poliitikutega üle maailma. Lennart Meri oli selles rollis väga suurepärane, Arnold Rüütel käis väga palju, Toomas Hendrik Ilves ei ole samuti välispoliitikas olnud käpard. Presidendi roll on päris suur.
Sven Soiver: TV3 eetri lõppedes ja pisikese debatipausi alates ohkas Kallas stuudios: "Ei lasta rääkida."
Presidendikandidaatide debatt lõppes TV3 eetris, kuid jätkub Delfi TV-s!
Kallas: Presidendil on siin kindel roll. Ta võtab kokku julgeolekunõukogu.
https://twitter.com/VaikneJ/status/778283914779590656
Kaljurand: Lisaksin kapo aastaraamatule, et Euroopa probleemid võivad ka siia jõuda. Me peame olema valmis ka provokatsioonideks. 2007. aasta näitas, kuidas ühest intsidendist võib kasvada midagi sellist. Me ei ole üksinda.
Ott Karulin: Kõik muudkui kiitlevad, et võiks mõnel teemal pikalt, lausa mitu tundi rääkida, aga lühidalt pointi kokku võtta ei suuda.
Kallas: Praeguses olukorras on suurim oht see, kui kellelgi õnnestub provotseerida etniline konflikt. Ma ei ütle, et see on küpsemas. Terroriakti korral vaadatakse kõik meetmed üle. Päästeteenistus ja politsei olemasolu suurendab elanike turvatunnet.
https://twitter.com/loorm/status/778282965487026176
https://twitter.com/LaksMajor/status/778283558540574720
https://twitter.com/loorm/status/778283581785378816
Jõks: Kapo aastaraamat on väga hea allikas selleks, et aru saada, milised ohud on. 1) Terrorismioht; 2) korruptsioon; 3) põhiseadusliku korra kaitse. Tuletame meelde Pronksiööd. Ma julgeks öelda, et see otsus, et eripensionid ära kaotada, on õige, aga me peaksime vaatama, kuidas see mõjutab töötajate innustust.
Reps: Näen kolme tõsist teemat: 1) tunnetame, et oleme sisejulgeolekusse liiga vähe ressurssi pannud: inimesi ja raha päästesse ja julgeolekuasutusse on vähe. 2) 2. ja 3. põlvkond neid, kes on siia sisse rännanud. 3) Äärmuslusus - me ei tohi lasta, et pahameel ühiskonnas läheb nii suureks.
Sven Soiver: Kallase jaoks on debatt 5 osalejaga tõeline piin. Ta muutub järjest närvilisemaks, sest nii palju tahaks rääkida, aga sõna antakse harva. Kui pärast Helme välispoliitilist monoloogi anti sõna Repsile, siis oli Kallas südamest pettunud.
Sisejulgeolek - millised on võimalikud kriiside alged? Helme: Kui algasid Balkani sõjad 90ndate alguses, siis Lennart Meri ütles, et see on Kolmas maailmasõda, mille all ta mõtleski seda, et see on sõdade seeria, nagu praegu. Kriis on permanentne, aga kriis areneb ja see on jõudnud ja Euroopasse ning USA-sse. Kui Ameerika Ühendriik läheb isolatsiooni, siis selle tulem on negatiivne. Me oleme turbulentses maailmas ja me ei saa jätkata selle poliitikaga, kus me saame öelda, et rahvusvaheline õigus on meie tuumapomm. President saab võtta ajud kokku, konsulteerida teiste riikide juhtidega ja töötada välja uued arengusuunad.
kadri@akkadian.eu: Siim Kallase kehakeel Helme sõnavõttude ajal vajaks eraldi kaamerat!
kadri@akkadian.eu: Presidendikandidaadid on tänaseks nagu vana abielupaar- kõik on läinud ühte nägu ja kordavad üksteise mõtteid!
erik.moora@ekspress.ee: Debateerijad valivad teemade raames, milles valitseb sisuline üksmeel, erinevaid rõhuasetusi ja sõnastusi.
https://twitter.com/JaanUhte/status/778280190128553984
Reklaamipaus.
Sven Soiver: Hariduspoliitikast rääkides oli ainus, kellel oli midagi sisulist ette panna ja arvata, Kaljurand. Ideedeks aineõpetajate liikumine Soome eeskujul ja keeleoskus/keelekümblus. Teistel loosungid ja kurtmine. Repsile ka punkt kutsehariduse mängutoomise eest.
Reps: Kohaliku tasandi kooli pidamine tähendab ressurssi, vajame õpetajaid. Kutseharidus on jäänud viimasel mõnel aastal unarusse.
Ott Karulin: Kallas on meister iseendale pagunite panemises: varem viitas oma suurele sõrmejäljele vanemahüvitiste süsteemi väljatöötamisel, nüüd mainis muu seas, et käib ka ülikoolides loenguid pidamas. Avalikus debatis ei tohikski jääda lootma teiste kiitusele.
https://twitter.com/LaksMajor/status/778279090419884032
Kallas: Palju õigeid asju on öeldud. Toetun õpetajate öeldule, et kool hoiab inimesed kohal. Kooliõpetajad räägivad seda, et juhtnöörid muutuvad kogu aeg.
Helme: Vaatame, kuidas optimeeritakse koolivõrku, aga peame vaatama ka seda, kus koolivõrk ei tule järele. Saue vallas Laagris ei ole koolis õpilastele kohti. Haridus on tasakaalust väljas. Eestit ei saa lüüa ühe lauaga - igasse maakonda ei saa ühte riigigümnaasiumi jne.
https://twitter.com/annakarolin/status/778279119389921280
Kaljurand. Igal lapsel on õigus heale haridusele. Haridus võib olla riigikoolist või omavalitsuse hallatavast koolist. Meil peaks olema rohkem paindlikkust. Näide: mõnest riigis käivad õpetajad koolist kooli.
Mis on Eesti hariduse suurim probleem? Jõks: Olles nüüd kolm kuud olnud presidendikandidaadi suvetuuril ja rääkinud omavalitsustes ka hariduses. Riigi üks käsi viib läbi haldusreformi ja teine käsi koolivõrgureformi. Puudub selgus, milline haridus on millise institutsiooni pärusmaa. See tekitab praktilisi probleeme.
Triin Toimetaja: "Vähem loosungeid ja rohkem tegusid!" -Allar Jõks. Väga vahva mõte mida selles debatis ka rakendada, aga kahjuks on see ka kõigest loosung.
https://twitter.com/k6ikjutud/status/778277923996504064
Helme: Kohalikel omavalitsustel on raha liiga vähe ja kohustusi liiga palju. Meil on tarku inimesi palju. Presidendil on võimalik teha ettepanekuid ministritele.
https://twitter.com/LaksMajor/status/778277724582473729
https://twitter.com/loorm/status/778277790554750977
Sven Soiver: Reformierakondlaste (ja Kaljuranna) väide, et Eestis on juba astmeline tulumaks, mida Keskerakond nii tahab, on demagoogia või Keskerakonna nullimise katse. Ühed räägivad madalapalgaliste madalamast maksukoormusest, teised rikkamate suuremast maksukoormusest. Aia ja aiaaugu teema.
Jõks: Vähem loosungeid ja rohkem tegusid. President ei ole see inimene, kes ütleks, mida teha, aga saab öelda valitsusele, et tuleb tempot kiirendada.
Üks lugu ka siia debati vahele presidendivalimistest: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valjamehed-siim-kallase-luksuslikest-kohtumispaikadest-uhe-toidukorra-parast-ei-motle-keegi-ringi?id=75668535
Kallas: Lähme maksudest eemale.
https://twitter.com/LaksMajor/status/778276772152504320
Karl Toom: Siim Kallas väidab, et põhjus, miks "Talendid Koju" pole töötanud, on see, et pole kuhugi tulla. Ca. 50% kõigist pakutavatest töökohtadest on kas tippspetsialistidele, oskustöölistele või juhtivatele töökohtadele. Talentidel on kohti kuhu tulla küll, iseasi, kas palgad ja muu on niivõrd ahvatlev, kui mujal. Lisaks, Statistikaameti järgi tulevad inimesed viimasel ajal pigem tagasi.
kadri@akkadian.eu: Kas ainult mulle tundub, et tänases debatis pööravad kandidaadid varasemast rohkem tähelepanu KOV ja maapiirkondade temaatikale?
Ott Karulin: Reps on end debati kesksele kohale mänginud, tõstatades ise teemasid. Juba teist korda viitab presidendi õigusele kutsuda kokku ekspertkogusid - ilmselt selleks, et näidata oma sõltumatust koduparteist.
Reps: Presidendil on ekspertkogude loomise võimalus. Presidendil peab olema majandusarutelu. Küsimus ei ole enam astmelises tulumaksus. See on laiem temaatika: kuidas me jagame raha riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Inimesel on kõige lähemal KOV. Usaldame rohkem kogukonda, anname tulumaksu osa tagasi, räägime tulubaasist. Räägime sellest, et kuidas me jagame sotsiaalmaksu inimesi ja ettevõtja vahel.
Sven Soiver: Kaljurand väidab, et me kõik oleme valinud Riigikokku erakonnad, kellel on sarnane vaade maksupoliitikale. Repsi saatja Keskerakonnast elavnes kohe pahameelest :) .
Kas maksupoliitika vajab muutmist? Kaljurand: Astmeline tulumaks on mõiste, mida on niipalju kasutatud ja kuritarvitatud. Mina väidan, et meil sisuliselt juba on astmeline tulumaks. Minule isiklikult väga meeldib see, et me toetame neid, kes on vaesemad ja toetame halbu harjumusi. Kas maksupoliitika on dogma? Ei. Ei ole mitte ükski maks kivisse raiutud. Alustada tuleb sellest, et mis läheks paremaks.
Sven Soiver: Arutelu mõttes provotseeriks: kas pingutus, et noored jääks oma kodukohta, pole ette luhtunud. Kui paljud lahkuvad kodukohast elukoha jms. puudumise pärast ning paljud sellepärast, et maailm on lahti, suurlinnas on lõbusam jne. Debatis tundub kohati ihalus vanade aegade järgi.
Kallas: Paljud tahaksid tagasi tulla, kuid pole kohta kuhu tulla - teadlased ja Brüsseli ametnikud. Vanemahüvitis andis ajutise tõuke rahvastiku kasvule, aga ükski riik pole suutnud muuta suutnud.
https://twitter.com/annakarolin/status/778275550896979968
https://twitter.com/loorm/status/778275507871834112
https://twitter.com/VesiaidV/status/778275526821773313
Reps: Täna on väga vähe pikaajalisi lahendusi. President võiks koos ekspertidega vaadata tulevikku ja julgeb välja pakkuda lahendusi. Presidendil on võimalik sõnastada asju palju pikemas perspektiivis, kui arvata oskama. Praegu on probleem, et meil jäävad sündimata esimesed lapsed. Kui me tunnetuselikult ütleme, siis palju noori neidusid lahkunud. Näiteks Rõuge on hakanud tegelema noortele perekondadele kodu loomisega. See on väike, aga see on pretsedent. Miks me ei võiks rääkida noorte elamisprogrammiga. Täna on meil palju neid noori perekondi, kes tuleksid tagasi oma kodukanti, kus on juured.
Ott Karulin: Kui presidendi üks ülesanne on sõnastada olukorda nii, et see sõnastus käibele läheks, siis sellega on seni ainsana toime tulnud Jõks oma "president saab prožektori probleemile peale suunata". Eriti meeldib see väljend Helmele, kes juba kahel korral seda korranud.
Jõks: Ma olen nende debattide käigus aru saanud, et millised on seisukohad ja paar nädalat tagasi koostasin 15 presidendireeglid, kus on öeldud, et president peab koondama inimesed kokku, kes selle probleemi üle arutlevad. Loomulikult tuleks tegeleda tööhõive probleemiga, lastehoidude probleemi ja sellega, kuidas tuua inimesi siia tagasi.
Sven Soiver: Helme torge, et Kallas hakkab kindlasti vaidlema nagu poleks maksupoliitikat vaja muuta, oli küll üleliigne. Kallas tegi selle peale ka kaadri taga grimasse. Kallas on ju ainus, kes mingeid maksupoliitika muudatusi on välja pakkunud viimasel ajal. Õnnestunult või mitte, on juba eraldi küsimus.
https://twitter.com/jonatankarjus/status/778273804774739969
Mart Helme: Praegune mõõdukas immigratsioon on sobiv. Tehnoloogia arengut ei suuda me ette näha, kuid ükski digirevolutsioon ei korva inimesi. Me peame looma tagasirändeagentuuri. Kindlasti tuleb muuta majanduspoliitikaid. Me peame tekitama majanduse, mis toob rohkem lisandväärtust. Meil tuleb maksupoliitika ümber vaadata, seda kui tulumaksu, sotsiaalmaksu jne osas. Me peame lõpetama raha raiskamise, nagu Tallinna Sadamas, Nordica jne.
Prognooside kohaselt väheneb Eesti rahvaarv nii palju, et tööealised ei suuda pensionäride eest maksta. Kaljurand: Riikide praktika on erinev, aga meie vaatame siin rohkem Põhjamaade poole. See tähendab ka teist maksukoormust, milleks ei pruugi me valmis olla. Me peame probleemi lahendamiseks tegelema mitme asja sümbioosiga: inimesed, kes on läinud, peaks tagasi tulema, peaksime soosima mõõdukat sisserännet nagu praegu.
erik.moora@ekspress.ee: Debatti, tuleb tunnistada, on seni imevähe olnud. Paar teemat, kus võib aimata erimeelsusi: suhtumine vähemustesse (Kaljurand vs Helme) ja presidendi roll poliitikasse sekkumisel (Jõks-Helme ühel pool, teised pigem tagasihoidlikumad). Samas vahed väikesed.
https://twitter.com/andrustaal/status/778273117101752320
Presidendikandidaatide debatil oli viieminutiline paus. Debatt jätkub!
kadri@akkadian.eu: Siiani on suutnud end debatis kuuldavaks teha Kaljurand ja Helme.Ülejäänud rallist pisut väsinud.
kadri@akkadian.eu: Mis vahe on argumendil ja loosungil? Loosung on lihtsalt üks kõlav lause, kuid argumendile järgneb tõestus läbi näite või faktide. Hetkel Helme jätkab loosungite kursil.
kadri@akkadian.eu: Kaljuranna enesekindlus oma seisukohtade väljendamisel on pärast iseseisvaks kandidaadiks saamist märgatavalt kasvanud.
Sven Soiver: Kallas on kaks-kolm korda öelnud eri asjade kohta, et sõltub olukorrast. Raske otsustada, kas see on kogenud poliitiku teadmine, et konkreetsetest põhimõtetest on vähe kasu spetsiifilistes olukordades või väldib ta väga kindlaid vastuseid.
Karl Toom: Tegelikkuses ei ole väljaränne niivõrd suur probleem. 2016. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 2673 inimest enam, kui eelmine aasta samal ajal.
Helme: Alles olid põllumehed väljas, meil on meedikute demonstratsioonid. Inimesi, kellel on probleemid, tuleb kuulata ja nõu anda. Probleemid suunati jääkeldrisse. Presidendi asi on tegeleda nende survegruppidega, neid ära kuulata. Pronksiöö protestiaktsioonide puhul ei näe ma muud võimalust, kui jõudu kasutada.
Sven Soiver: Kaljurand kohtuks kõigi vähemustega ja esindaks kõiki. EKRE juhtidega polnud küll midagi rääkida tal, isegi kohtuda ei tahtnud, sest Helmed solvasid Kaljuranda. Kust jookseb tulevikus vähemuse esindamise ja ebameeldivate teemade tasakaal?
Sven Soiver: Mõned minutid enne debate algust on Kaljurand, Jõks ja Helme tardunud pea liikumatuks; Kallas ja Reps ajavad lõbusalt juttu.
https://twitter.com/VesiaidV/status/778271470514569216
Kaljurand: President tunnetab, millised on keerulised olukorrad. Ma ei välista proteste, mis on kooskõlastatud. Mina arvan, et see on normaalne, aga tuleb ohte hinnata.
https://twitter.com/vallikas/status/778269627134738434
Jõks: Jääkeldri teema algas Reformierakonna rahastamisskandaaliga. President ei tegelenud alguses probleemiga. President on sotsiaalne seismograaf ja ta ennetab probleemi.
https://twitter.com/loorm/status/778270199766278149
https://twitter.com/k6ikjutud/status/778270760620163072
https://twitter.com/LaksMajor/status/778271125059108868
Kallas: Presidendi sõnum peab olema usaldusväärne. President ei tohiks ajada tühja juttu.
Situatsioon: kutsutakse üles suurele protestile, mida presidendina teeksite? Reps: Presidendilt oodatakse probleemi sõnastamist ja tunnistamist. Presidendil on oma eksperdid, kes pakuvad lahendusi. President peab hindama ka ohuallikat - provokaatoreid. Kui otsest ohtu pole, siis president tuleb välja ja sõnastab teema.
Kaljurand: Eesti käitub väga vastutustundliku riigina. Me oleme kontrollinud inimeste tausta jne. Helme: Ma tahaks öelda, et see vastutustundlik suhtumine on tulnud tänu sellele, et on olemas üks survegrupp.
Jõks: President saab juhtida probleemile avalikkusele tähelepanu, tuua pinged mõne institutsiooni ette. Helme: Ta saab korduvalt nii kõnedes kui ministrite välja kutsumises ja kirja teel juhtida valitsuse tähelepanu probleemidele. Tuleb läheneda tervelt, mingisugused probleemid on toodud fookusesse nagu kooseluseadus ja põgenikud.
Kallas: Täna tundub killustatus suurem kui varem. Tulen otse maalt kohtumistelt ja fookus peaks olema: 1) esiteks ollakse väga mures halvade suhete üle Venemaaga; 2) ollakse mures majanduse oleviku ja tuleviku pärast; 3) ollakse mures regionaalpoliitika pärast. Me ei saaks olla presidendikandiaadid, kui me eitaks probleeme.
Helme: Rahvas vaatab presidendi poole ja tahab näha autoriteeti. Ühiskonnas räägivad vaesus jne. President ei saa üheaegselt olla kõigi esindaja. Eesti on rahvusriik ja sellest lähtuvalt peame me kavandama kõiki teisi poliitikaid.
Kaljurand: Möönan, et Eesti ühiskonnas on probleeme. Kui vaadata tabelites, kui edukad oleme majandusvabaduse ja netivabaduse hulgas, aga kui meie inimeste käest küsitakse, kui õnnelikud te olete, siis me oleme kuskil 70-80 juures. Ei nõustu Mardiga, et vähemuste eest ei peaks seisma.
Jõks: Võin öelda, et ühiskond katki sellepärast, et ühiskonnas räägitakse üksteisest mööda, kui neile öeldakse, et mis te viriste, et teil pole kooli ja maanteeametit lähedal.
Reps ühiskonna olukorrast: Meie ühiskonnas on väga palju allasurutud pahameelt, viha, jõuetust, et mitte keegi meid ei kuula ja ei mõista. Peame leidma selle tasakaalupunkti. Oodatakse, et president on see, kes kuulab ja adresseerib seda. Sõnastame, et maapiirkonnad jäävad ennast kõrvale jäetuna jne.
Marina Kaljurand: Kindlasti ei saa abstraktselt vastata keegi 30 aastat. Oleneb, mis kuritegu, kuidas inimene on käitunud jne.
Mart Helme: Mina lähtuksin mitte niivõrd juriidikast, ma lähtuksin ühiskonna ootustest ja õiglustundest.
Siim Kallas: Kas meil saab olla armuandmispoliitika? See sõltub ikka väga konkreetsest juhtumist. Kui mõni on tapnud politseiniku, siis tuleb vaadata seda konkreetses kontekstis ja mida kohtunikud jt arvavad.
Allar Jõks: Õigust armu saada kellelgi ei ole ja president selle otsuse tegemisel peaks lähtuma, kes on see isik ja milline on kuriteo raskus. Ühe nõuniku ametis hoidmine armuandmise alal pole vajalik.
Mailis Reps armuandmisest: Tavaline stsenaarium. Iga kord on vabastamiseks omad argumendid. Presidendil on võimalik ka tuua kergendusi.
Mart Helme: Presdent peab lähtuma sellest, mis on ühiskonnas prevaleeriv, kuid ei tohi vähemustele selga keerata.
Allar Jõks: Minu seisukoht põhineb põhiseaduse kommenteeritud koodeksil ja minu seisukoht ei ole põhiseaduse väärtõlgendus.
Marina Kaljurand: Ma olen elus otsustanud väga kiiresti. Mul oli vaja aega, et kõik läbi mõelda ja valijameestega rääkida, kui tegin otsuse presidendiks valimiskogus kandideerida.
Siim Kallas VEB Fondist: Säilitan rahu, laimule on raske vastata nii, et ei ärritu.
Debatil ootavad meid küsimused ühiskonna hingeseisust majanduse olukorrani. Debatt kestab TV3 otse-eetris kella 20.30-ni, Delfis 21.00-ni.
Presidendikandidaadid on valmis! Saade algab!
Presidendikandidaadid on suureks debatiks valmis. Otseülekanne on paralleelselt Delfi TV-s ja TV3-s!
https://twitter.com/DelfiEE/status/778259590244884480
Mailis Reps 15 minutit enne otsesaate algust.
Debatti juhivad Eesti Päevalehe ajakirjanikud Tuuli Jõesaar ja Kärt Anvelt.
Kõik presidendikandidaadid on jõudnud Delfi ja Eesti Päevalehe toimetusse. Kandidaadid on keskendunud ning üha rohkem on paista, kui olulised on viimased debatid enne laupäeval, 24 septembril toimuvaid presidendivalimisi.
Valmistume debatiks:
Debatiks ettevalmistsued käivad juba alates lõunast. Delfi ja EPLi toimetuses igatahes sigin-sagin käib. veel vaid kaks tundi! 

Eesti presidendivalimiste järgmine voor toimub valimiskogus 24. septembril Estonia kontserdimajas. Automaatselt pääsesid valimiskogu kandidaatideks riigikogus toimunud valimiste kolmandas voorus enim hääli saanud Siim Kallas ja Mailis Reps.

Valimiskogus ülesseadmiseks on teistel kandidaatidel vaja vähemalt 21 valimiskogu liikme allkirja. Kandidaatide esitamine algab 20. septembri hommikul ja lõpeb 22. septembri õhtul.