Vaata, millised olid olulisemad sündmused Eestis 2011. aastal!
Positiivne:
1. Riigis on saavutatud stabiilsus. Eesti riigis on Andrus Ansipi valitsusaja algusega möödunud 90. aastate tormilised ajad, mil riigivalitsemine oli ebakindlates kätes ja paljud inimesed said saatusepööretes palju haiget. Eesti rahvuse juht Ansip on taastanud korra, pannud paika venelased ja juhtunud riiki ja rahvast kindlal käel. Õnnelik rahvas andis nii Reformierakonnale kui selle ustavale kaaslasele IRLile tänutäheks valimistel veel rohkem riigikogu kohti kui enne ja võimaluse veel neli aastat valitseda. Rahvas mõmiseb heameelest.
2. Sotsid tõusevad. Eelmisel kevadel tuli sotsidele pähe ootamatu mõte – võtaks äkki peaministri koha endale ja hakkaks oma programmi ellu viima? Klopiks vasakpoolsuse tolmust puhtaks ja vaataks, mis nägu rahvas teeb, kui neile ehtsat sotsiaaldemokraatiat pakutakse? Ja ohh imet – toetus hakkaski kohe tõusma. Täna on sotsid saavutanud nii toetuse kui maine seisukohalt opositsiooni selge liidri rolli. Sotsid ühendavad neid, kelle jaoks praegune olukord pole mitte stabiilsus, vaid stagnatsioon.
3. Ärkamisaeg Keskerakonnas. Kui 2010 oli ootamatute mõtete aeg sotsidele, siis sel aastal saabus Keskerakonda innovatiivsete mõtete aeg. Nimelt tekkis neil radikaalne idee vahetada välja senine juht Edgar Savisaar ja asendada ta Jüri Ratasega. Keskerakondlased tahtsid parimat, aga läks nagu alati.
4. Majandus kasvas ja tööpuudus langes. Eestis elamine pole nõrkadele, meie majanduse ameerika mägede üle elamine eeldab tugevat närvikava. Ühel aastal majandus kasvab kümmekond protsenti aastas, siis kukub 14 protsenti, sel aastal tõuseb jälle 7-8 protsenti. Stabiilsus on nõrkadele, andke meile volatiilsust!
5. Meie mehed on õppinud jalgpalli mängima. Euroopa meistrivõistlustele pääsemine oli juba käeulatuses, aga jällegi läks nii, nagu alati. Muuseas, kustutage oma mälust see esimene mäng Iirimaaga.
Negatiivne
1. Andrus Veerpalu jäi dopinguga vahele. Tunnistagem endale, meie rahvuskangelane on valemängija. Peale Veerpalu skandaali kukkusid meie suusameeste tulemused kivina. On paha spekuleeridagi, miks need enne paremad olid kui praegu.
2. Rahvuslased müüsid Eesti elamislubasid. Ettevõtluse arendajate kampaaniad innovatiivsuse arendamisel said oma viljaks idee müüa Eesti elamislubasid ja sellega kaasnevaid hüvesid, nagu ligipääs Schengeni ruumi. Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne on juba läinud negatiivsete tegelastena ajalukku, Siim Kabritsa küsimuses pole aukohus veel otsustanud.
3. Edgar Savisaar möllab endiselt. Saatke palun onuke vanadekodusse, ta ei tea enam, mida ta teeb! Edgar Savisaare jätkuv juhiroll nii Keskerakonnas kui Tallinnas tekitab pika rea erinevaid tüsistusi, millest järgnevalt vaid lühike ülevaade. Jätkub korrumpeerunud semukapitalism Tallinna linnas, Keskerakonna valitsemiskõlbmatus piirab koalitsioonide võimalusi ja annab seega Reformierakonnale liigse võimu, üksteist demoniseeriv poliitiline kultuur kestab edasi.
4. Eestlased välismaal hakkasid hätta sattuma. Lõppenud on sinisilmsete blondiinide aeg, kes matkasid läbi kolmanda maailma kõige hullemate kolgaste ja tulid tagasi optimistliku teatega, et kogu jutt kuritegevusest ja ohtudest on ajakirjanduse mull. Seitse jalgratturit rööviti ja saadi tagasi, mistõttu see lugu lõppes õnnelikult. Ent sel aastal on eestlased maailma unustatud kolgastes ka ebaõiglaselt vangi sattunud, oma tervise kaotanud ja surma saanud, muudest hädadest rääkimata. Välismaal on tihti ohtlikum kui Eestis. Kas te ikka teate, et teid tappa tahtvat inimest kohatakse reeglina vaid korra elus?
5. Kas me sellist eurot tahtsimegi? Kuulge, kallid riigijuhid, eestlased läksid eurotsooni saama, mitte andma! Miks meie teistele abirahasid ja garantiisid pakume? Ja mis imelikku juttu selle õigustuseks räägitakse? Ansip, Ligi ja teised vastutavad isikud – teadke, et paljudes Eesti keldrites juba küpsevad mädased tomatid ja õunad, et teid nendega loopima hakata, kui euroga liitumine meile liiga negatiivseid tagajärgi toob.
