HP dvd200i oli katsetamiseks monteeritud HP Vectra lauaarvutisse, millel oli 1,7GHz Pentium 4 protsessor, 256MB mälu ja lisaplaat kahe FireWire pordiga. Operatsioonisüsteem oli Windows 2000. Samasse arvutisse monteerisin ka Pioneeri DVR-104 kirjutaja. Eesmärgiks oli kontrollida DVD-plaatide kirjutamiseks kuluvat aega, plaatide loetavust teistel seadmetel ja kaasa antud tarkvara.
HP dvd200i on meeldivalt vaikne (ventilaatorit ei ole). Mälupuhver on 2MB, kasutatakse puhvri tühjenemist vältivat tehnoloogiat. CD kiirused on 12x10x32x, DVD kiirused 2,4x2,4x8x (teadmiseks, 1x DVD= 9x CD). Seade kirjutab CD-R ja CD-RW ning DVD+R ja DVD+RW plaate. Hetkel on see müügil olevatest üks kiiremaid DVD-kirjutajaid (DVD+R/RW 2,4x ehk 3247 KB/s, Pioneeri DVR-104 DVD-R 2x ehk 2770 KB/s, DVD-RW koguni 1x), kuid varsti on juba oodata 4x kiirusega kirjutajaid. Seade on regioonilukuga, st regiooni saab vahetada 5 korda.
DVD-filmide mängimiseks on kaasas PowerDVD 3.0 pleier, heliplaatide rippimiseks ja muusikafailide haldamiseks pakett MusikMatch Jukebox 7.0. DVD-plaatide kirjutamiseks on kaasas järgmised programmid: HP DLA (pakettkirjutamine), HP RecordNow (failide kõvakettalt plaatidele kirjutamiseks ja plaatide kopeerimiseks), Sonic MyDVD 3.0 (DVD- ja videoplaatide monteerimiseks ja kirjutamiseks koduvideotest), ArcSow ShowBiz videofailide redigeerimiseks, HP Simple Backup (kõvaketta failide varukoopiate tegemiseks). Need töötavad Windows XP/2000/Me/98 keskkonnas. Karbis on ka raamat, millest ingliskeelne kasutamisjuhend hõlmab 27 lk. Selles kirjeldatakse erinevate plaatide kirjutamist.
Laias laastus jagatakse DVD- ja CD-plaadid video-, heli- ja andmeplaatideks.
Enamasti reklaamitakse DVD-plaate, kui koduvideote või videofilmide (videokassettidel olevate filmide) salvestamise vahendit. Selleks peab aga arvutil olema lisaks DVD-kirjutajale sobiv riistvara (TV-sisendiga videokaart ja programm TV-saadete või kassettidel olevate videofilmide salvestamiseks, FireWire port videokaamera ühendamiseks). Kasutasin filmimiseks koos arvutiga katsetamiseks antud Sony Digital Handycam DCR-TRV730E videokaamerat. Ühendasin kaamera kaabliga arvuti lisaplaadi FireWire porti, käivitasin kaamera ja siis tarkvara MyDVD, mis tundis kaamera ära, näitas vastavas aknas kaamera poolt salvestatavat pilti ja võimaldas videoklippe otse DVD-plaadile või kõvakettale salvestada.
Kõvakettale võib kanda ka varem salvestatud materjali, valides kaamerast ainult sobivad lõigud. Võimalik on muuta kõvakettale salvestatud videoklippide järjestust ja pikkust, lisada neile tiitleid ja üleminekuid jne. Kui videoklipid salvestati kõvakettale, siis tuleb lõpuks kogu projekt plaadile salvestada. Selleks sobib kõige paremini DVD+RW plaat, mis võimaldab salvestatut hiljem otse plaadil redigeerida. See on DVD+RW vormingu ilmseks eeliseks, sest varem videoplaadile salvestatut pole redigeerimisel vaja eelnevalt kustutada. Videoplaadile lisatakse menüü, kust saab vaatamisel vajaliku klipi valida. Neid plaate mängivad ka uuemad DVD-pleierid. Kui materjal on lõplikult valmis, võib selle DVD+R plaadile salvestada, mis tagab maksimaalse ühilduvuse.
Kõikidel seadmetel loetavate heli- ja andmeplaatidele kirjutamiseks ja plaatidest koopiate tegemiseks on programm HP RecordNow. Plaadi kirjutamisel tuleb valida kopeeritavad failid nagu CD-kirjutamisprogrammide korral. Korduvkasutatavate plaatide korral tuleb uute failide lisamiseks vanad kustutada.
Kui plaadile on vaja perioodiliselt faile lisada, siis on otstarbekam kasutada HP DLA (Drive Letter Access) tarkvara. See installeeritakse koos muu HP tarkvaraga ja võimaldab DVD+RW plaati kasutada nagu suurt flopit. Plaat tuleb seadmele asetada ja siis vormindada (2-3 min). Edasi saab faile kõvaketta kaustaakendest DVD+RW seadme kaustaaknasse või seadme ikoonile pukseerida, nagu flopiseadme korral. 700MB faili DVD-plaadile kirjutamiseks kulub aega 3min 30s. Kiire ja mugav. Sellist plaati saab aga lugeda ainult HP DVD-kirjutajal.
Tegin DVD+R ja DVD+RW plaatidele koopia ametlikult ostetud DVD-filmist Universal Soldier. 3,49GB plaadi rippimiseks programmiga CladDVD 2.0 kulus 33 min (täpselt sama palju, kui eelmine kord 800MHz protsessori ja 128MB mäluga arvutil). DVD+R/DVD+RW plaatidele kirjutamiseks kulus 44 min (terve plaat seega umbes 55 min, 4,7GB plaadile mahub tegelikult 4,36GB andmeid, kuna DVD maailmas 1GB=1000000000 baiti). HP DVD-kirjutajalt sai filmi mõlemalt plaadilt mängida nii WinDVD 3.0 kui ka PowerDVD pleieritega. DVD+R plaat mängis edukalt minu NEC5500A DVD-seadmel, DVD+RW plaati see ei lugenud.
Väidetavalt loeb ühekordselt kirjutatavaid DVD+R plaate (ja ka DVD-R plaate) enamik DVD-ROMe ja uuemaid DVD-pleiereid. Katsetasin elektroonikapoes kahte Denver DVD-pleierit, GRANT pleiereid ja Samsungi pleierit. DVD+R (ja DVD-R) plaate lugesid kõik, DVD+RW (ja DVD-RW) plaate aga ainult Samsungi pleier. HP soovitab alati kasutada DVD+R plaati siis, kui on vaja tagada ühilduvust. Vanemat tüüpi Panasonic DVD A-100 pleier ei lugenud ühtegi omakirjutatud plaati. Seega tuleks enne DVD-kirjutaja ostmist kontrollida selle ühilduvust muu olemasoleva riistvaraga, uue DVD-ROMi või DVD-pleieri ostmisel aga seda, milliseid omakirjutatud DVD-plaate ta loeb.
Kokkuvõtteks
HP d200i eelised: maksimaalne (2,4x) kirjutamiskiirus nii DVD+R kui DVD+RW plaatidel. 12x CD-R plaatide kirjutamiskiirus. DVD+RW plaati saab kasutada nagu suurt flopit. DVD+RW videoplaate saab redigeerida. Eriti sobiv korduvkirjutatavate DVD+RW plaatide jaoks. Korralik tarkvarakomplekt.
Puudused: DVD+R ja DVD+RW plaadid on seni mõnevõrra kallimad kui konkureerivad DVD-R ja DVD-RW plaadid.
