Suuremateks muudatusteks seaduses on hankelepingu tühisuse aluste kehtestamine, muutused kõrvaldamise aluste rakendamises ja riigihankealase järelevalvaja muutumine.

Seadus korrastab samuti riigihangete järelevalvet ja nõustamist, et muuta nende läbiviimine ja eurotoetuste kasutamine tõhusamaks. Alates 1. juulist täidab riigihangete ameti ülesandeid, nõustamist ja järelevalvet rahandusministeerium. Vaidlustuskomisjoni igapäevases töös muudatusi ei ole.

Seadus muudab ka alltöövõtjate kõrvaldamise, volitamise, pakkumuse tagatise tagastamise ning vaidlustusmenetluse kestel lepingute sõlmimise reguleerimist. Riigihangete seadust toetav valitsuse määrus aitab aga kaasa elektrooniliste võimaluste laialdasemale kasutamisele riigihangete korraldamisel. Määrusega kehtestatakse kord e-riigihangete korraldamiseks.

Uute võimalustena lisanduvad elektrooniline oksjon ja dünaamiline hankesüsteem. Viimane on sobilik turul üldkättesaadavate teenuste, asjade ja tööde korduvaks tellimiseks või ostmiseks. Tänu elektrooniliste võimaluste kasutamisele muutub riigihangete tegemine oluliselt efektiivsemaks, säästlikumaks ning vähem ajakulukaks.