USA nõrgenemine globaalsel areenil paneb meid seisma silmitsi "Vene karuga", kes hakkab erinevate kokkulangevuste mõjul „Venemaa ähmastunud akent Euroopasse” raiuma. See on nende kauamängivas strateegilises plaanis juba ammu kavas. Ettevalmistatud psühholoogilise sõja turmtuli on neil kord ägedam, kord nõrgem, kuid viimasel ajal on Moskva selles valdkonnas muutunud märgatavalt sihipärasemaks.

Moskva on oma poliitikas kogu aeg toetunud relvajõule. Suure armee olemasolu on neid ka rasketel aegadel võrdväärselt teiste maailma suurriikidega maailmakaardil hoidnud. Seetõttu üritab Moskva moderniseerida relvastust ja vähendada relvajõude ainult nii palju kui vaja. Venemaa majandushoovad - nafta- ja gaasidollarid - muudetakse lähiajal sõjaliseks jõuks (ligikaudu 400 miljardit dollarit relvastusele).

Eelsoojenduseks ning algatuseks muudetakse operatsioon „Nord Stream“ raames Läänemeri Venemaa sisemereks, mille idakaldal hakkavad kehtima Venemaa mängureeglid. Moskva strateegia on käivitada uus külm sõda ning niigi majanduslikes raskustes siplevale USA-le on see märguanne uuest geopoliitilisest võidurelvastumisest.

Moskval ei pruugi gaasi- ja naftadollareid jätkuda kauaks, seetõttu ollakse närvilised ja kiirustatakse ettevõtmise alustamisega (antakse ideoloogilist turmtuld nii Baltikumi, USA, Inglismaa kui ka teiste „vaenulike riikide“ pihta). Kremli üha agressiivsem käitumine ohustab Euroopat, Ameerikat ja kogu maailma. Lääs aga ei soovi Venemaa jõulist kaardimängutaktikat mõista, nagu ka enda nõrkusi mitte. Isegi see jääb neile tajumatuks, kui ohtlikult lähedal on Baltikum Moskvale uues külmas sõjas.

Kremlis kogutakse praegu kaarte, et need varsti lauale lüüa. Aga nagu kaardimänguski, ei oodata sellega kaua, kuna liiga pikk trumpide soojendamine enda käte vahel võib viia ka kaotuseni.