Uus kirjaviis 2. osa
Seda müüti on meile räägitud ja õpetatud juba üle 100 aasta. Eelmise sajandi algupooles püüti seda tõestada isegi foneetiliste mõõtmistega. Sajandi teises pooles väljendas juba mitu keeleteadlast arvamust, et selle nn 3. fonoloogilise välte asemel on tegemist siiski omapärase lisavarjundiga, jõudes nii tagasi Wiedemanni lähtekohani 2-st vältest. Kuna maakeeles saab rõhk asuda üle 1 või 2 silbi (nt kuni 4-silbistes sõnades kujul 10, 102, 1020, 1002 ja võõrsõnades 01, 010, 0102, 0201, kus 0 — rõhutu, 1 — pearõhuline ja 2 — kaasrõhuline silp), lisavarjund aga pea igas silbis, siis ei saa tegemist olla teistliiki rõhuga. Jälgides pikkade täishäälikute erinevaid hääldusi võib täheldada, et praegust 2. vältelist (kaalu) venitades ei tunnetata seda 3. vältelisena, ehkki tema kestus võib olla mitu korda suurem tavalisest 3. vältelisest (káalu). Tuntud mõistetest võiks seega kasutada paisktooni või lihtsamalt paiska või tooni. Seega on maakeeles 3 fonoloogilise välte asemel 2 vastandust: välte ja tooni põhjal. Vastanduvad lühike:pikk (kilu:kiilu) ja toonitu:toonne (kaalu:káalu). Kuna senine kirjaviis ei kasuta tooni väljendamiseks eri märki, siis võiks selleks sobida ´ või ’ (sest erinevalt käsikirjast ei võimalda arvuti seda märki asetada igale tähele). Pearõhku võib tähistada `. Mõlemat võiks kasutada ainult kahetise mõistetavuse korral. Ka on võimalus jätta selle märgi kasutamine kasutaja otsustada.
Liitsõnad
Kuna osiste liitmisel võivad liitumishäälikud muutuda, siis tuleb valida kahe võimaluse vahel. Kas kajastada seda muutumist ka kirjas (onu+poeg > onuboeg) või jätta osised muutmata (onu+poeg > onupoeg). Esimene võimalus on loomulikult täpne ning aitaks kaasa ka õige häälduse õppimisele. Teine teeniks rohkem silmamälu huve ning lihtsustaks mehhaanilist keeleõppimist, mis sobiks just täiskasvanud keeleõppijatele.. Kui aga kasutada g b d asemel k p t, siis oleks sõnakuju onupoek ning lahkheli ei tekiks (onuppoek pole võimalik, sest sõna ise ei saa esineda kujul ppoek).
Kokku või lahku
Praegu on kokku- ja lahkukirjutamine üksraskemaid küsimusi. Kehtivad reeglid on kanged ning osaliselt põhjendamatud. Lahendiks pakun 2 alust: sõna ja pearõhk. Nii ei selgitata sõnade onupoeg ja onu poeg kirjakuju nende tähenduste, vaid pearõhu põhjal. Just tänu pearõhule selgub sõnakuju tähendus: ònu pòeg — jutt on onu pojast, ònupoeg — jutt on pojast, kelle isaks on kellegi onu. Veel näiteid: tuleb üles tõusta > tuleb ülestõussta, kui see selge on > kuj se sellgeonn.
Võõrnimede kirjaviisist
Praegu nõutakse võõrnimede edastamisel ladinakirjalist lähtekuju, muude puhul vastavaid edastuseeskirju järgivat kirjaviisi. Tavaliselt on selleks aga maakeele jaoks täiesti kõlbmatu ladinakirjaline lääne vahenduskeel. Sellepärast ei osatagi meil võõrnimesid ei kirjutada ega veelgi vähem hääldada. Ka varem on vaieldud võõrnimede õigekirja aluste üle, kuid seni on peale jäänud vigane raugameelne alalhoidlikkus. Lahendiks saaks olla võõrnime algkeele häälduse edastamine eestipäraselt. Järgmistest näidetest on näha, kuivõrd vigased on senised täht-tähelt loetavad võõrnimed: Sony > Son“ii, Takeshita > Takèsta, Roh Moo-hyun > NoMuHjönn/NoMuhjönn, Mao Zedong > MauTsöTunng/MauTsötunng, Saddam > Sataam, George Bush > Sortts Puss, Mireille Mathieu > Mir“ejj Matj“öö, Bordeaux > Pord“oo, Chiapucci > Kjap“uttsi, Liibanon > Lubn“aan, Gorbatðov > Karbats“off, Amsterdam > Amsterd“amm. Vasted valmistaks ette EKI ning üldteabes kasutatuna muutuks nad kiiresti omaseks. Kel tuleb tegemist algvormidega, see oskab ka vastavat keelt.
Valikunäited
Siin olen esitanud näited kehtivast ja mitmest võimalikust häälduspärasemast kirjaviisist.
1 Kehtiv kokkuleppeliselt vigane: Maias Maia Kuremäelt maiustas Moskva kompvekke sedavõrd, et ta tuli haiglasse panna. Nüüd me ei teagi ette, millal ta välja saab.
2 Samane eelmisega, kus suurte tähtedega on märgitud mittevastavused (kokkukirjutusvajaduse tähistus _): MaIas maIa kuremÄElT maIustas mOskvA komPvekke sedavõRd, et ta tuli HaIglAsse_panna. Nüüd me eI tEagi ette, millal ta väLja_saab.
3 1. võimalus, kus kasutusel gbd: majjas Majja Kuremäältt majjustas Maskv“aa komppvekke sedavõrrd, et ta tuli ajjglássebánna. nüüd me ej téagi ette, millal ta välljasaab.
4 2. võimalus, kus kasutusel kpt: majjas Majja Kuremäältt majjustas Maskv“aa komppvékke setavõrrt, ett ta tuli ajjklássepánna. nüüd me ej téagi étte, millal ta välljasaap.
Märkida saaks ka peenendust, nt punktiga peenndatava esiosise all. Kuna aga arvutis oleks seda praegu lausa võimatu järgida, siis oleks võimalus asetada . vastava esiosise ette (nu.nnu, vaa.tt; niigi peenendava mõjuga i ja j ees pole peenendust märkida vaja).
