God bless you
(Jumal õnnistagu sind! – ingl), armas Eesti rahvas! - Janek Mäggi (SLÕL)

Mäggi arutles enne presidendi kõnet vabariigi aastapäeval, millest president võiks rääkida. Jänkilikult elurõõmsa ja positiivsust süstiva teksti asemel kuulsime aga hoopis, et kuivõrd keegi majanduskriisis otseselt süüdi pole, siis oleme süüdi meie kõik. Pole meil appi oodata ühtki, ei ameeriklaste ega eestlaste jumalat.

Kas demokraatliku riigi kriisistrateegia peab tõesti olema sama fatalistlik kui surmaagoonias rauga oma? /---/ Mind kui kodanikku solvavad sügavalt isandlikud sõnumid nii kollektiivsest süüst ja ohverduse vajalikkusest kui ka vaikimiskäsk. - Evi Arujärv (EPL)

Arujärvele nagu paljudele teistelegi kolumnistidele hakkas vastu Ilvese kõne toon. Ta ei leia, et oleks meilt kõigilt praegu eneseohverdust leidva seltskonnaga, st võimul olevate poliitikutega kokkuleppeid sõlminud. Usalduse taastamiseks on tarvis taastada vastutus, aga just sellest püüab võimuladvik praegu kõrvale hiilida.

Mul pole ümbritsevast tarbimispeost mingit joovastust olnud. Ma olin pangale viimati võlgu kümme aastat tagasi. Minu sissetulekud on pidevalt langenud. Mul pole kinnisvara ega isegi vallasvara. Ma olen oma lapsele alati õpetanud, et ta ei jääks riigile lootma ega usuks, et homne päev on tänasest parem. - Andrei Hvostov (EE)

Halastamatult tabav kokkuvõte elust tänases Eesti vabariigis.

Ma tahaks väga loota, et kui keegi Voitinski (Mauruse kooli õpetaja Tammsaare teose "Tõde ja õigus" II osast - toim) peaks jälle Eestimaale tulema, ei oleks tal põhjust öelda, et olen jälle sattunud maale, kus pole keelt ega kultuuri. - Aarne Üksküla (ERR)

Elutööpreemia annetusteks jaganud näitleja leiab, et kultuuritus vohab parlamendi tasemel.

Uhkest pangasaalist lahkudes olen kui peksasaanud koer. - Askur Alas (EE)

Alas kirjutas, kuidas pank temalt kümme tuhat krooni varastas ja oma viga tunnistamata ebainimlikult vintsutas. Pärast loo ilmumist palus pank muidugi vabandust. Paraku pole seda loota neil, kelle juhtumid ajakirjandusse ei jõua.