Uue majandusaasta aruannete esitamise süsteemiga jäädi rahule
"Kui numbrites päris täpne olla, siis esitati 98,89 protsenti 2009. aasta majandusaasta aruannetest elektrooniliselt, mis on oluline muudatus võrreldes möödunud aastaga, kui elektrooniliselt laekus registrile vähem kui 30 protsenti aruannetest," lisas Aavik.
"Oluline vahe on ka selles, et sel aastal esitatud aruanded on kindlas vormingus ja ei vaja lisatöötlust andmesisestuse näol, erinevalt eelmisel aastal esitatud PDF-formaadis aruannetest. Lisaks on märkimisväärne, et 80 protsenti ettevõtjatest allkirjastasid aruanded digitaalselt," rõhutas asekantsler
Iga kuues tagasiside küsimustikule vastanud majandusaasta aruande esitaja andis uuele aruandluskeskkonnale hindeks maksimaalsed viis punkti. "Portaalile antud keskmine hinne oli 3,55 punkti. Sealhulgas üle 40 protsendi vastajatest pidasid keskkonda nelja punkti vääriliseks. Ligi 30 protsenti hindasid keskkonda kolme punktiga ning neid, kes panid uue süsteemi hindeks ühe või kaks palli oli umbes kümnendik," ütles Aavik.
Vastajad kiitsid eelkõige seda, et aruande koostaja saab keskenduda aruande sisulisele poolele ega pea kulutama aega vormistamisele. Positiivseks peeti automaatkontrolli ning veateadete olemasolu, mis tekitasid vastajates kindlustunde, et koostatav aruanne on korrektne. Ka see, et audiitor saab aruande koostamist pidevalt jälgida ning jooksvalt nõu anda tõi kaasa kiidusõnu. Samuti toodi välja süsteemi paindlikkust iseloomustavad jooned - aruannet saab koostada ning esitada igal ajal ja igal pool.
Veerandil vastajatest aruande täitmisega mingeid probleeme ei esinenud. "15 protsendil ilmnesid probleemid seoses veateadetega, mida nad ise parandada ei osanud. Ligi sama palju vastajaid ei osanud liikuda süsteemi erinevate etappide vahel või esines neil probleeme aruande allkirjastamisel. Kümnendik vastajatest ei osanud täita etteantud vorme, veidi vähem oli neid, kelle jaoks oli probleemne aruandluskeskkonda sisenemine," selgitas Aavik.
"Kokkuvõttes võib öelda, et enamik vastajaid andsid objektiivset tagasisidet - tõid välja mitmeid häid omadusi, kuid juhtisid tähelepanu ka puudujääkidele. Paljud tänasid seejuures süsteemi loojaid ning soovisid edu edasiseks arendamiseks," kinnitas asekantsler ning lisas, et mingil määral oli muidugi ka neid, kes olid arvamusel, et peaks minema tagasi vanale korrale.
"Enim ilmutasid rahulolematust väikesed ettevõtjad, kes tunnevad, et vormid ja nõuded on nende jaoks keerulised, samas kui suuremad ettevõtjad pigem märkisid, et tänu uuele süsteemile hoiavad nad palju aega kokku," sõnas Aavik. "Selgelt oli näha ka erinevusi raamatupidajate tasemes. Vähekogenud raamatupidajad ei olnud muudatustega pigem rahul, samas kui suurel hulgal aruandeid sisestavad raamatupidajad arvasid, et uuendused on nende jaoks kasulikud."
Tagasiside küsimustik oli ettevõtjaportaalis vastamiseks üleval kolm kuud - aprillist juuni lõpuni. Selle aja jooksul vastas küsimustikule 2230 kasutajat, kellest ligi 70 protsenti täitsid äriühingute vorme, u 20 protsenti mittetulundusühingute- sihtasutuste vorme ning kümnendik esitasid PDF-vormingus aruande, kuna nende aruandlusperiood algas enne 1. jaanuari 2009.
Kasutajate poolt esitatud ettepanekuid analüüsib töögrupp, kuhu kuuluvad registrite ja infosüsteemide keskuse, justiits-, rahandus-, sotsiaal-, põllumajandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, audiitorkogu, Eesti Panga, kaubandus- ja tööstuskoja, maksu-ja tolliameti, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, statistikaameti ning Raamatupidamise Toimkonna esindajad.
"Meie eesmärk on muuta keskkonda üha kasutajasõbralikumaks, pakkudes laiemat funktsionaalsust, alternatiivseid vorme, täiendavaid kontrollreegleid arvestades kasutajate ettepanekuid, et aruannete esitamine tuleval aastal veelgi mugavam oleks," ütles Aavik.
Kõik äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille aruandeperiood algas 1. jaanuaril 2009, pidid 30. juuniks esitama oma majandusaasta aruande elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Aruandekohuslased, kes ei soovinud aruannet koostada ja esitada ettevõtjaportaalis, said käesoleval aastal aruande registrile esitada ka notari kaudu.
Tänaseks on 2009. aasta kohta esitatud 88 802 majandusaasta aruannet, neist 70 585 on äriühingute aruanded ning 18 217 mittetulundusühingute ja sihtasutuste omad. Lisaks on praegu süsteemis koostamisel, kuid veel esitamata 5149 äriühingu ning 1985 MTÜ/SA aruannet. Kokku on tänaseks esitatud seega 76 protsenti äriühingute aruannetest ning 66 protsenti MTÜ/SA aruannetest.
