Seega hakkab grippi haigestumine tasapisi tõusma jaanuari keskel ja haripunkti peaks gripp saavutama veebruari teisel poolel ja märtsi alguses.

“See on põhjapoolkeral kõikides riikides tüüpiline grippi haigestumise kulg,” selgitas Kutsar ja lisas, et see on eeskätt tingitud viiruse enda iseärasustest, kuid haiguse levikul on mängus ka paljud sotsiaalsed tegurid.

Lapsed tuleks kindlasti vaktsineerida

Kindlasti peaksid lapsevanemad oma lapsed gripi vastu vaktsineerima. “Kooliõpilased ja väikesed lapsed on rühm, keda peaks vaktsineerimisega kaitsma, sest reeglina on ikka nii, et lapsed nakatuvad ja toovad viirused koju perekondadesse,” sõnas Kutsar. 

Kindlasti ei olda vaktsineerimisega hiljaks jäänud, kuna immuunsus haigusele kujuneb 10-14 päeva jooksul, aga gripihooaeg kestab vähemalt aprilli lõpuni või mai alguseni.

Kutsari sõnul on terviseameti andmetel pandeemilisse ehk uude grippi haigestunud 13,4 protsenti  nakatunutest ja hooajalise gripi viirus levib 34-protsendilise sagedusega. Seega soovitab epidemioloogianõunik vaktsineerida nii hooajalise kui ka pandeemilise gripi vastu.

“Hooajalisse grippi surrakse sagedamini kui pandeemilisse grippi, nii on kõikides maades,” kinnitas ta.