Ütleme ikka eestlased ja venelased
Kui kuuleme restoranis valjuhäälset rootsikeelset juttu, siis ütleme, et rootslased võiksid natuke vaiksemalt rääkida. Kui näeme laadal Läti numbrimärgiga autot, mille juures müüvad lillesibulaid meiega vene keeles suhtlevad inimesed, siis ütleme ikka, et lätlased.
Kui aga Tõnismäel kraaklevad omavahel kambad, mille kõnekeel on vene keel, siis ütleb politseijuht, et „vene keelt kõnelevad kodanikud“ tülitasid „vene keelt kõnelevaid kodanikke“. Selle asemel, et öelda: mõlemad konflikti osapooled olid venelased või et see oli üks venelaste omavaheline tüli.
Ega ka eestlase nime avalikes esinemistes naljalt suhu võeta — ikka kasutatakse kas „eestimaalased“ või „eesti keelt kõnelevad inimesed“. Miks sellist pseudopoliitkorrektset sõnamulinat vaja on, ei tea ilmselt ka enamik neist, kes sellist rahvuskantseliiti kasutavad. Lihtsalt kõik teevad nii ja punkt.
Ma usun, et venelane ei solvu, kui tema kohta öeldakse venelane. Nagu ei tohiks seegi olla ülemäärase natsionalismi märk, kui eestlasi nimetada eestlasteks. Midagi imelikku ei ole ka selles, kui teiste rahvaste jaoks on kõik meie maa elanikud eestlased.
