Mitmed internetiteenuse pakkujad, näiteks AT&T ja Verizon on öelnud, et nad soovivad küsida klientidelt kõrgemat hinda teatud sisu eest. Eelkõige on teema kuumaks muutunud tänu televisiooni ja filmide allalaadimisvõimaluste suurenemisele.

Sellega asub ministeerium vastu põhimõttele, mille kohaselt terve internetiliiklus ja internetis liikuvat informatsiooni koheldakse võrdsetel alustel ja pakutakse sama hinnaga kõikidelt teenusepakkujatelt.

USA Justiitsministeerium on seisukohal, et rakendades interneti neutraalsuse põhimõtet, ei ole teenusepakkujatel huvi erinevaid teenuseid arendada ning niiviisi maksaksid kõik internetikasutajad kokkuvõttes kinni väga kulukad arendused.

Võrdse interneti põhimõtet toetavad veendunult suurettevõtted nagu Microsoft ja Google ja on nõudnud seadusandluse muutmist nii, et oleks tagatud kõigi võrdne juurdepääs internetile.

Lisaks gigantfirmadele Microsoft ja Google, läheb USA Justiitsministeerium vastuollu ka üldisele internetiringkonnale, mis toetab interneti avatud mudelit. Kahe- või rohkematasandilise interneti rakendamine võimaldab teenusepakkujatel muutuda nö filtriteks, mis valivad, millist sisu keegi näidata saab. Need kliendid, kes on nõus rohkem maksma, saavad paremaid teenuseid ja neile, kes maksta ei saa või ei taha, jääb võimalus kasutada kehvema kvaliteediga teenuseid. Eriti puudutab selline kartus ülikoolide ja erinevate heategevusorganisatsioonide võimalusi oma internetikülgi arendada.