USA korrast maailmas

 (745)

On tore, et USA eestvõtmisel majandus maailmas areneb, see meeldib mulle küll, aga siiski kipub ikkagi sedasi minema, et kui tekib vastuastuja USA-le, siis USA litsub ta lihtsalt laiaks. Ma toon sellise näite. H.Trumani ajast alates, kui loodi IMF ja Maailmapank, hakkas USA andma välislaene. Kui pärast 60.-ndaid vabanes väga suur osa Aafrikast kolonialismist, võtsid ka uued riigid laenu. Nüüd on aga olukord selline, et Aafrikas on riike, kes ei suuda lihtsalt laene tagasi maksta. Näiteks Sambia maksis 1997.aastal riigieelarvest välislaenu 40% ja 7% läks tervisele, haridusele, puhtale veele, hügieenile, pereplaneerimisele ja toidule. Mõelda vaid 7%. Haridus muutub väga paljudes Aafrika riikides praktiliselt võimatuks. Esiteks toetab riik selle kättesaadavust vähe ning kool muutub tasuliseks. Ma räägin siinkohal tavalisest algkoolist.

Mis mõte on riigil, mis ei suuda anda isegi haridust? Lääne-Aafrikas käib enamikes riikides vaid neljandik tüdrukuid koolis, poisse kusagil 30-40%. Pole siis ime, et seal lokkab narkokaubandus, relvakaubandus, korruptsioon, sest mida on neil inimestel muud teha. Ja pealegi — elada tahavad kõik. Tavaliselt on sedasi, et noored poisid liiguvad nn. klannides ja tüdrukud sünnitavad lapsi (ma räägin praegu peasjalikult linnastunud aladest. Maal võib leida isegi teatud traditsioone ja kultuurilisi elemente). Iga jumala päev leiab vähekenegi haritud inimene mingisuguse revolutsioonilise idee ning tekib aina rohkem kõiksuguseid rühmitisi, mille nimed hiljem seisavad USA välisministeeriumi terroriorganisatsioonide nimekirjas. Näiteks Cote d’Ivoires on umbes 40-50 erinevat hõimu ning omavahelisi konflikte on pidevalt.

Hea küll, hetkel USA välisministeeriumi koduleheküljel veel palju Aafrika terrorismiorganisatsioone veel ei ole, kuid seda ka sellepärast, et need organisatsioonid ei ohusta USA-d. Olgugi, et Uganda vabastusarmee tapab oma riigis tuhandeid muu hõimu liikmeid. USA-d see suurt ei huvita, sest USA-le nad liiga ei tee. Olgugi, et nad tapavad, aga miks see peab huvitama USA-d, et mingid suvalised ahvid (ma kasutan seda sõna sellepärast, et kui ma käisin vaatamas Black Hawk Downi, siis minu seljatagant tõusid noormehed püsti ja üks ütles teisele, et ma tahaks ka minna sõjaväkke ning nottida neid ahve seal Aafrikas) seal vihmametsades võitlevad. Aga just sellised rühmitised tulevadki siis, kui pole inimestel haridust ja nad lähevad kaasa praktiliselt igasuguse liikumisega, mis kodukandis aset võtab. Ja mis haridust nad saavad, kui suurem osa riigieelarvest läheb välislaenude maksmiseks. Mina ise mõtlen, et inimlikult võttes võiks need laenud ära kustutada, sest laen on suures osas kindlasti tagasi makstud, kuid nüüd makstakse põhiliselt intresse. Ja ei saagi midagi riigis edeneda inimlikkuse suunas, kui pole rahagi, et miskit arendada. Peale selle tulevad ameeriklased ülbelt oma demokraatiaga ja suhtuvad umbes nii, et kui teil pole demokraatiat, siis te rikute jämedalt inimõigusi. Nii see praktiliselt ongi, kuid see tase, kuhu on jõudnud Lääne-Euroopa ja USA, on samuti tänu sellele, et kunagi sai jämedalt rikutud inimõigusi. Samuti rikutakse praegugi inimõigusi. Väidetavalt küll mitte USA pinnal, vaid inimesi illegaalselt saadetud kolmandatesse riikidesse. Siinkohal mõtlen ma Afganistanis kinni võetud sõjavangide piinamist.

Riigis, kus pole tekkinud kodanlikku keskklassi, on demokraatia hullem kui diktaatorlik reziim. Tänu autoritaarsele valitsemissüsteemile, on näiteks Hiinast saamas maailmas üks võimsamaid riike. Ma olen päris kindel, et USA vaatab sinnapoole juba kahtlustavalt, hakates jälle peale oma mõttetute inimõigustega. Riigis, kus elanikel pole iseseisvat haritud mõtlemist ning seega ka väljekujunenud kodanlikku keskklassi ei oska inimesed demokraatiaga midagi peale hakata ning tekib lihtsalt anarhia, sest kõik teavad, et nad võivad teha mida tahes. Ja mida teha, kui sisemine eetika on juba häälestatud revolutsiooniliste ideedega. Revolutsioon tähendab Aafrikas enamasti võimu, mitte progressi. Revolutsioon tekib harimatus riigis eneseväljendamise vajadusest, mitte mõne suure poliitilise suuna esindajana.

Tagasi tulles laenude juurde ütlen ma, et USA oli nõus laenude kustutamisega, kuid tingimus oli see, et kui me kustutame võla, siis jääb teil edaspidine laenusaamine võimatuks ning abipaketid ja -programmid tulevad vähendatud kujul. See näitab selgelt, et USA tahab hoida vaeseid riike enda kontrolli all ning majandusega saab seda väga hästi teha.

Minus pole viimasel ajal korrakski tekkinud kahtlus, et USA peamine suund on võetud nö diplomaatiliste või siis isegi sõjaliste rakukeste moodustamine maailma erinevates piirkondades ning vastuastujatele avaldatakse tihtipeale survet. Kanda kinnitati kõige jõudsamalt pärast Teist maailmasõda, mil Euroopa oli laastatud ning majandus täielikus madalseisus. Tol korral oli USA sõnum abiosutamisel, et me ei hakka Euroopa pilli järgi tantsima, vaid kehtestame omad reeglid. Sellest ajast on Euroopa kaotanud oma kauaaegse jõudude tasakaalu põhimõtte ning alustanud Euroopa Liidu loomist ning võtnud omaks USA põhiväärtused. Hoolimata USA esimese presidendi George Washingtoni sõnumist oma rahvale, et ärge sekkuge teiste riikide sisseasjadesse, sest see võib saada hukatuslikuks, on USA hetkel eesotsas olevate D. Cheney ning G.W.Bush’ga otsustanud kehtestada kogu maailmas oma korra. Tekib aga küsimus kui kauaks.