Eestis seksuaalvähemuste õigusi edendavat Oma Maailma Avardamise Festivali külastanud Thomas O. Melia sõnul on homoseksuaalsete inimeste õigused kujunenud oluliseks teemaks president Obama administratsiooni välispoliitikas.

“Välisminister Clinton on korduvalt rõhutanud, et „inimõigused on homode õigused ning homode õigused on inimõigused“.

USA jälgib seksuaalvähemuste õiguste olukorda eri riikides praegu pidevalt koos üldiste inimõigustega. Teinekord ütleme me ühe või teise teema kohta, et me ei kommenteeri teiste riikide sisepoliitikat. Selles küsimuses on on meie praegune administratsioon aga moodustanud väga selge seisukoha.”

Kuidas on lood homode õigustega USA-s endas?

“USA-s on president [Obama] püüdnud seksuaalvähemuste õigusi parendada nii palju, kui president seda meie poliitilises süsteemis endale lubada saab. Muu hulgas edeneb meil homodele sõjaväes teenimise õiguse andmine — ses osas jõuame me Euroopale alles järele.”

Mida need homode õigused endast siis õigupoolest kujutavad? Õigus abielluda…?

“Elukvaliteeti puudutavates küsimustes, nagu õigus adopteerida lapsi, jagada ja pärandada vara ning kõik muu, mis reaalset elu mõjutab, on meie seisukoht see, et mida rohkem, seda parem.

Isiklikult leian ma, et kui riik tunnistab abielu kui õigust — koos kõigi sellest tulenevate positiivsete mõjudega — heteropaaride puhul, siis selle keelamine mõnede teiste paaride jaoks tähendab, et ühiskond takistab osadel oma liikmetest teistega võrdseid hüvesid nautida. Kõigil peaksid olema võrdsed õigused — kui osadel inimestel on õigus abielluda, peaks sama õigus olema kõigil.”

Kas õigus abielluda mitte ei vii üsna automaatselt adopteerimisõiguseni?

“Seksuaalvähemuste õigused liiguvad erinevates paikades, USA-s näiteks erinevates osariikides, erineva kiirusega. Mõnel pool võivad homopaarid adopteerida lapsi, aga mitte abielluda, teisal võivad nad abielluda, aga adopteerimine on keerulisem. Kogu see küsimustik on seotud tegelikult hulga igapäevast elukvaliteeti mõjutavate küsimustega ja sellepärast olekski parem seksuaalsus unustada ja kohelda perekondi lihtsalt perekondadena.”

Miks homode võrdsetele õigustele teie hinnangul peamiselt vastu ollakse?

“Vaatenurki on muidugi erinevaid, osa neist on kantud usulistest veendumustest, osa jällegi… inimesed usuvad seda, mida usuvad, väga erinevatel põhjustel. Tegelikult on see teema päris pikka aega kuidagi päevakorrast maas olnud. Seksuaalvähemuste õiguste üle hakati alles läinud aastakümnel niimoodi debateerima nagu ei kunagi enne.

Eks siin ole tegemist ka sellega, et demokraatia areneb. Vana-Kreeka demokraatiat ei peaks keegi tänapäeval demokraatiaks, nagu ka mitte Rooma vabariiki. Või võtkem kas või USA — meie ajaloos on olnud igasuguseid perioode, ka selliseid, kui me oleme inimeste õiguste teostumist takistanud. Me näiteks deklareerisime 1776. aastal küll oma iseseisvust ja demokraatiat, aga läks aastakümneid, enne kui hääletada said ka need, kes ei olnud valged üle 21-aastased meessoost kinnisvaraomanikud…”

Mida see seksuaalvähemuste õiguste edendamine siis õigupoolest annab? Eestis kuuleb tihti, et “kui homod vagusi püsiksid, laseks ka meie neil olla, aga kui nad pead tõstavad, siis tõstame meie ka”.

“Seda nimetatakse valikuvabaduseks. Ühiskond ei arene, kui me magame, vaid siis, kui me diskuteerime. Ma usun, et kui ühiskond on valmis mingis suunas liikuma, siis ta ka liigub. Te elate Eestis väga hästi toimivas demokraatias, nii et kellelgi ei ole vaja teile õpetada, mida te täpselt tegema peaksite. Ühiskondlik debatt on aga väga oluline — inimesed peavad saama rääkida oma muredest ja kõhklustest.”

Mõnede uuringute kohaselt toetab Eestis homoabielusid vaid 16 protsenti elanikest. Kas valitsus peaks siinkohal avalikust arvamusest n-ö ette tõttama ja võtma vastu seadusi, mis on avaliku arvamusega vastuolus?

“Iga valitsus, mis tahab ellu jääda, peab arvestama avalikkuse toetusega. Ma saan aru, et ka erakonnad on siin selles küsimuses erimeelsed, nii et ega teil muud üle ei jää, kui edasi debateerida.”