Urmo Soonvald: Soome sõprus on müüt

Meediaekspert Raul Rebane juhib avalikkuse tähelepanu soomlastest huvigrupile, kes Eesti ja Soome seni laitmatult kulgenud sõprust püüavad õhku lasta. Tõesti, on tekkinud seltsimehed, kes kahtlevad meie ajalookäsitluses ja tänapäevastes väärtustes. Eestlasi tahetakse panna vihkama Soomet ja soomlasi, meie pikaaegseid toetajaid.

Ent julgen kahelda, kas Eesti ja Soome sõprus on ikka nii pikk ja sügav, nagu oleme harjunud mõtlema. Üks Eesti-sõbralikumaid riigipäid on president Kekkonen, kuigi ka teda juhtisid ja aitasid venelased. President Koivisto oli lausa Eesti iseseisvumise vastu. President Halonen on küll suur Eesti sõber, aga tallegi on tähtsam hea läbisaamine Venemaaga. Rääkimata sellest, et Halonen on soovitanud meil üle saada N Liidust pärandina kaasa saadud traumadest. Venemaale pole ta midagi sarnast öelnud.

Soomlaste suhtumine meisse ja ka vastupidi on kergelt irooniline ning üleolev. Aga kindlasti mitte vaenulik. Soomlased andsid meile Soome TV ja võimaluse viina-suitsu müüa; hiljem tulid nad siia, investeerisid, tegid äri ja meelitasid suure osa osavkätest enda juurde tööle.

Peame olema neile tänulikud, et saime juba sügaval Nõukogude ajal ettekujutuse kapitalismist, ja hiljem on nad Eestisse jätnud sadu miljoneid kroone. Aidates sellega kaasa meie majanduskasvule ja hinnatõusule. Meiegi oskame soomlastesse suhtuda irooniliselt, eriti neisse, kes teksapükste, valgete sokkide ja nokkmütsiga läbi linna sammuvad, juustu- ja õllekäru järel lohisemas.

Seega on meie ja soomlaste suhe pidevalt keskendunud ühe või teise poole kasule. Ajal, mil elasime Moskva mõjusfääris, me Soomest riiklikul tasandil abi ei saanud. Kõik kartsid, ja vaikselt süvenes Soomes hoopis N Liidu mõjujõud. Eesti jaoks polnud lihtsalt aega. Kui mõni Nõukogude Eesti estraadi- või sporditäht välismaist kraami Soomest sai, ei tähendanud see veel kahe rahva vennaarmastust.

Sellest hoolimata suhtume soomlastesse kui omadesse. Sest Läti, rääkimata Venemaast, pole ju parem naabrite sõpruse alternatiiv.