Urmo Soonvald: Pealinna halastamatu tööstiil

Veel hiljuti kõlasid üle pealinna Edgar Savisaare sõnad, et Tallinnal läheb ka lähitulevikus igal juhul hästi ja riigi rahamured nendeni ei jõua.

Kummaline, et Savisaar ei taha tunnistada või eirab maailmas toimuvat ja arvab, et Tallinn on kui kuningriik, kus maast saab pumbata raha. Sest nafta ja gaas tänapäeval ju kedagi rikkaks ei tee.

Oli tegelikult aja küsimus, mil ka pealinn tegudega (mitte ausate ülestunnistustega!) märku annab, et raha napib ja säravast europealinnast saab samasugune murelik linn nagu tuhanded teised.

See aeg jõudis kätte üsna kiiresti, sest kui tänavu poleks topeltvalimisi, käituks isegi Tallinn sirgemalt ja ausamalt. Nüüd alustati lasteaedadest ja linnatranspordist. Linn tõmbab võimalusi koomale, mis on paratamatu. Kannatatakse solidaarselt, peaaegu solidaarselt.

Häirib aga see, kuidas pealinn raskustele vastu purjetab. Pea püsti, suu blufist paks. Iga sõnavõtt on suunatud valimistele, mitte Tallinna elanike paremale teenindamisele. Tallinn ei ole Keskerakonnale linn, mida juhtida ja arendada, vaid sillapea, kuidas võimule pääsemist varitseda ja parteid pinnal hoida.

Meil poleks Tallinnale ühtegi etteheidet, kui nad kärbiks ka oma personalikulusid või personali nagu kõik ettevõtted ja asutused. Näiteks pealinna lasteaiad. Tallinn käitub vastupidi ja hoopis kergitab ametnike palku ning suurendab meediakulusid. Sest eesmärk on püha – püsida võimul ja pisendada sõltumatu meedia tegevusvälja.

Naljakas, et Savisaarele ja ta abilinnapeadele on tõe rääkimine nii valus. Miks ei tunnistata, et linn on raskustes? Miks enda heaolu ei kärbita? Miks hoitakse palgal poliitilisi ettureid, et kohalik omavalitsus parteaparaati üleval hoiaks?

Süüdistused on vanad ja kulunud, aga Keskerakond ei taha neist õppida. Käes on aga erakordselt loll olukord. Linnaparaat tõstab endal palka, lasteaiad lähevad säästurežiimile. Kus on loogika?