Urmo Soonvald: Indrek Neivelt peaministriks!
Põhjus, miks Neivelt uuesti päevakorda tõusis, oli ETV saade “Kahekõne”. Pankur rääkis põhjendades, pragmaatiliselt ja liigsete emotsioonideta, kuidas meie poliitikud käitusid valesti nii piirileppe, gaasitoruga jne.
Üks näide Neivelti seisukohtadest: “Kui näiteks firmajuht annab kuskil oma allkirja, kuidas siis nõukogu saab sinna pärast veel midagi lisada?”. Tegemist oli paralleeliga Eesti-Vene piirileppe allkirjastamise ja meie riigikogu käitumise vahel.
Miks siis Neivelt oleks parem kui Ansip, Laar, Savisaar või mõni ärimees?
Ta on kindlasti sõltumatu, rahaliselt kindlustatud ja iseseisev mõtleja. Teda ei saa mõjutada ja ta teab, mida räägib ning teeb. Rääkimata sellest, et ta on oluline osa Eesti ühest mõjukamast ning informeeritumast perekonnast, kuhu lisaks talle kuuluvad Siiri Oviir, Mihkel Oviir, ta enda abikaasa jne.
Samas on tema saamine peaministriks utoopia, sest tal endal vähemalt hetkel ei paista sarnaseid ambitsioone olevat. Nagu tal pole ka vajadust tulla keskkonda, kus omakasu, rumalus ja nn ühepäevapoliitika ilma teevad.
Seega näib, et kui Eesti saab ka veel euro, istub Ansip peaministrina 10 aastat. Pool on valitsetud, pool on veel. Ja siis ta astub nagu Tony Blair kõrvale ja annab ameti mõnele nooremale kolleegile.
Väga tõenäoliselt pole Eestis erakonda, kes oleks Neiveltile nii sümpaatne, et ta nendega ka liituks, võimule ning Stenbocki pääseks. Ta võib olla nõus “Ühtse Eesti” põhimõtetega, aga see ei tee teda peaministriks ega “Ühtset Eestit” peaministrierakonnaks…
Seega - parlamentaarse riigina oleme sunnitud leppima poliitikutega, mitte oma ala parimatega.
