Urmo Soonvald: Ilves sarnaneb Savisaarega

 (92)
Urmo Soonvald: Ilves sarnaneb Savisaarega
Foto: Andres Putting

Ei tasu eriti kurvastada, et president ei leia Eesti ajakirjanduses midagi lugeda. (Muide, kui midagi pole lugeda, siis miks peab sellest „mittemidagist“ kogu aeg rääkima?) President on meedia nõrkusele ja klikinäljale varemgi viidanud.

Toomas Hendrik Ilvese sõnul tasub lugeda vaid Sirpi. Teisiti on tal ka raske öelda, sest Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand on osaliselt presidendi leival. Ent president võiks nimetada kas või ühegi suure teema, mis on Sirbist viimase aasta jooksul tõsise meedia ning kultuurirahva huultele jõudnud.

Ilvesega sarnaselt mõtleb Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes leiab, et ajakirjandus on pimesi tema ja ta erakonna vastu. Oma sõnadele kandepinna leidmiseks ärastas Savisaar kõik pealinna meediaväljundid – kohalikud ajalehed, lisaks ostis telejaamadest aega.

Tuleb tunnistada, et Ilvesel ja Savisaarel on natuke ka õigus. Eesti ajakirjandus on muutunud kirjuks ja hüplikuks, kuid suuri teemasid ja analüüse toodeti 2008. aastal rohkem kui kunagi varem. „Pilt on rõõmustav,“ tunnistas eelmisel nädalal Eesti Ajalehtede Liidu žürii, kui valis 2008. aasta pressipreemia nominente.

Meie lehtedes on kõike – kollast, sinist, punast ja valget. Tõsiseid teemasid on tihti kajastatud kergemas vormis, kuid vastutustunne, patriotism ja oskus kuulata inimeste muresid pole kuhugi kadunud.

Ilves ja Savisaar üldistavad, kuid kahjuks mitte riigimehelikult, vaid isiklike kannatuste kaudu. Neile ei meeldi see, kuidas nende (või nende abikaasade) sõnade ja tegude teineteisest möödalibisemist kajastatakse ja meedias omakorda üldistatakse.

Jääb mulje, et presidendile ja Tallinna linnapeale ei meeldi Eestis elada. Nad ei tunne end siin mugavalt, sest iga nende sammu jälgitakse ja kommenteeritakse. Samas lepib kogu ülejäänud Eesti poliitiline eliit, et elada ja tegutseda tuleb Maarjamaal, nad ei virise ega kurda.

Ilvese arrogants ja eestlaste mittetundmine ning Savisaare kibestumus, et Eestis elavad eestlased teda ei austa, ei aita meid täna kuidagi. Mujal maailmas räägitakse majandussurutise haripunktil üksmeelest, üksteise toetamisest, mõistmisest, aga Eestis leiame ikka vähemalt kaks meest, kelle ego on rahvast suurem.