Urmo Karusoo: miks peaks riigikogus olema naisi ja mehi võrdselt, kui kandidaatide hulgas ei olnud?

 (36)
Uus valitsus andis Riigikogu ees ametivande 09.04.2015
Üks valitsuse kahest naisest Keit Pentus-Rosimannus riigikogus ametivannet andmasFoto: Karli Saul

Kuulen ja loen igalt poolt küsimust, et miks meil on riigikogus jätkuvalt vähe naisi. Ainus põhjendus, mis meediakünnise ületab, on naissoo diskrimineerimine, ja süüdi olevat mingisugune nähtamatu patriarhaat.

Võib-olla ei saa neid vastuseid kätte lihtsa matemaatika abil, aga üritan sellegipoolest. Teen seda vastukaaluks levinud feministlikule maailmavaatele, mille esindajad üritavad minu arvates mõningaid numbreid teadlikult maha vaikida. Eks otsustage ise.

Aastal 2015 kandideeris riigikokku 236 naist ja 638 meest. Lihtsa arvutuse tulemusena saame teada, et naisi oli 27% kõigist kandideerinutest. Riigikokku pääses 101 valitud inimese hulgas 24 naist ehk 23,7%. Ei tundu ju nii halb tulemus?

Võrdõiguslikkuse pooldajad ei tohiks ju väga nuriseda numbrite üle, mille kohaselt osutus valituks 12% kandideerinud meestest ja 10% kandideerinud naistest. Feministid ja võrdõiguslikkuse volinik pole loomulikult tulemusega rahul, minusugusele võrdsete võimaluste pooldajale tundub aga siiski valitsevat sooneutraalsus.

Kui võrdse kohtlemise volinik ja feministid soovisid neil valimistel naistele 50 kohta riigikogus, et oleks tagatud sooline tasakaal, võrdsus ja "võrdne kohtlemine", siis selleks oleks pidanud valituks saama 21% kandideerinud naistest ja 8% kandideerinud meestest.

Kurvaks teeks, kui riigilt antud valdkonnaga tegelemise eest palka saav Mari-Liis Sepper peaks võrdseks kohtlemiseks sellist tulemust. Loodan, et ma pole ainus, kes eelistaks riiklikul tasandil näha soolise võrdsuse eest võitlejana pigem võrdõiguslast kui feministi.

Seotud lood:

Samuti pean liialduseks teist probleemipüstitust, mille kohaselt oli riiklike nimekirjade eesotsas liiga vähe naisi. Riikliku nimekirja esikümnes oli kõigi erakondade peale kokku naisi 29%, mis on proportsionaalselt suurem kui kogu naiskandidaatide protsent. Ka ringkondlikes nimekirjades oli naiskandidaatide asetus esimese kolme seas võrreldav naiste üldise protsendiga nende erakondade valimisnimekirjades.

Mida siit järedada?

Mina järeldaksin, et saavutamaks naiste suuremat osakaalu riigikogus, peab lihtsalt kandideerima rohkem naisi. Seega ütlen kõigile naistele, et ärge uskuge seda teile peale surutud arvamust, mille kohaselt teil puudub võimalus edu saavutada. Kandideerige julgemalt! Te pole patriarhaadi ega diskrimineerimise ohvrid. Olete isiksused, kellel on võimalus ise endale edu tagada. Julget pealehakkamist!

Toimetaja märkus: lugu on varem ilmunud 11. aprillil veebilehel nihilist.fm.